Püüan olla mõistev ja lugupidav Hans Solli seisukohtade suhtes, mida ta avaldas eelmise aasta sügisel ilmunud arvamusloos „Hans Soll: Sindi väliujula võimuhaaramine“ (Pärnu Postimees, 21. november 2017). Mõistan loodusest ja kalade heaolust hooliva vanahärra nördimust, kui Sindi paisu lammutamine ja kavandatud kärestiku rajamine ei toimu oodatud tempos. Samas tekitab Soll teema käsitlemisega küsimusi, mis kahandab oluliselt arvamusloo usaldusväärsust, kui esitab tegelikkust eiravalt lugejatele eksitavaid teateid.
„Ulatuslik töömaht, kulu ega risk pole vastavuses ujulaga kaasneva sotsiaalse hüvega (kui see üldse väärib hüve nimetust, sest möödunud suvel ei käinud ujulas keegi suplemas),“ väidab Soll, kelle kinnitusel on Sindi väliujula kasutatavus mõõdetav nulli lähedase numbriga. Vähemalt nii võib öeldust järeldada. Kust pärinevad sellised andmed? Kas loo autor on käinud ise kaunitel suvepäevadel olematuid suplejaid loendamas või lugenud vetelpääste teadetetahvlil väliujula külastatavuse arvude realt üksnes kõige viimast numbrit?
Põline sintlane Priit Kask on käinud Sindi ujulas ujumas kõigil aastatel alates aprilli lõpust kuni septembri lõpuni, kolm korda päevas. Tema sarnaseid suplejaid võib Sindis nimetada teisigi. Just need inimesed teavad öelda kõige täpsemalt kui palju on Sindi väliujulas tipphooajal veemõnude nautijaid. Ilusate ja keskpäraste suviste ilmade korral on külastatavus kindlasti kolmekohalise arvuga mõõdetav.
Pealegi ei minda ujulasse üksnes selleks, et ennast vees märjaks kasta. Seal asub välistele tingimustele vastav jõusaal, liivane palliplats võrk- ja jalgpalli mängimiseks. Pisut eemal paikneb korvpalli väljak. See on koht, mille läheduses jalutatakse looduses ja vaadatakse veelinde. Sindi ujulal on ajalooliselt olnud väikelinna jaoks tähtis osa. Seal on korraldatud üle-eestilisi võistlusi meistrite tiitlitele. Sindi ujulal on põliste sintlaste jaoks samasugune sümbolväärtus nagu Sindi paisulgi, mida oleks kaugeltvaatleja pilgul kohatu põlastusväärse hoolimatusega käsitelda.
Kolm ja pool kuud tagasi avaldatud arvamus meenus uuesti nüüd, kui veebruari lõpul teatas Keskkonnaamet Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise aruande avalikust väljapanekust ja eesseisvast arutelu toimumisest. Usun, et asjaga edasiminekut ei tule käsitleda kui Sindi väliujula võimuhaaramist ja täiesti kontrollimatute andmete esitamine oli tookord kahetsusväärselt erandlik eksitus.
Urmas Saard
Samal teemal:
Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest
Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine