Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.
„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.
„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.
Kadrinas on Eestimaa jõuluvanade ühenduse kogunemist oodatud juba mitu aastat. Nüüdseks on asi juba ammu otsustatud ja lisaks jõuluvanade konverentsile toimub seal kogu rahvale ja eriti lastele mõeldes väga palju põnevat. Ärni sõnul toimuvad sealsete perede ja laste seltsis kõikvõimalikud jõuluvanade mängud. Mõõtu võetakse mitmel toredal spordialal, lustakalt ja lõbusalt. Tulevad kaunikõlalised kontserdid, kus lapsed ise esinemas. Moedemonstratsioonil esitlevad jõuluvanad oma lemmiktrende, mida soovitatakse kanda kas suvel, sügisel, talvel või kevadel.
[pullquote]Kui suur tohib olla palitul nööpide vahe, kui lai võib olla valge reväär punasel kuuel ja mitu habemekarva ühel pool vuntsi ja mitu teisel pool[/pullquote]Eksivad need, kelle arvates liiguvad jõuluvanad olenemata aastaaegadest ja aasta numbrist ikka ja alati ühtviisi riietatult ringi. „Oleme päris tihti arutanud, mida panna selga, mida võtta, mida jätta. Aga üldjuhul oleme ühes asjas alati olnud kõige üksmeelsemad. Habet peame kõige olulisemaks.“ Seda tõsiasja kinnitab Ärni isikliku eeskujuga. Tema habe on ilus suur kohev ja igal ajal toredasti hooldatud. Kui suur tohib olla palitul nööpide vahe, kui lai võib olla valge reväär punasel kuuel ja mitu habemekarva ühel pool vuntsi ja mitu teisel pool – need küsimused nõuavad Ärni sõnul alati palju suuremat väitlemist ning üksteise arvamuste ära kuulamist.
Uue mõttearendusena võetakse vaatluse alla jõulukuused. „Jõulutaadid on ootuses ja ärevuses, et äkki õnnestub neil ära näha aastate lõikes muutuv väga moderne Rakvere linna jõulukuusk. Ei mina ega teisedki taadid pole seda varem näinud. Loodame kuuse esimesel advendil ära näha,“ rääkis Ärni veidi mõtlikul ilmel.
Jõulutaate rõõmustab teadmine, et lapsed jäävad ikka lasteks. Taas on liikuv jõuluvanade postkontor avatud. Huviga oodatakse soovide kirju, et saaks vastavalt võimalustele neid täitma asuda. „Läbi aastate lummavad mind 2009. aastal Paide lastelt saadud kirjad. Paluti šampoone, seepe ja teisi sarnaseid pesemise vahendeid. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist oli lastekodu lastega. Koostöös Paide linnavalitsusega saimegi kingisoovi täidetud.“
Lapsed kirjutavad ja joonistavad väga ilusasti, aga järjest enam leiab aset ka mugavdumine. „Tänane heaolu võimaluste paljusus pressib uksest ja aknast sisse. Paljud lapsed ei viitsi enam joonistada. Kõikvõimalikest kataloogidest rebitakse pildid välja. Reklaampildi juurde kirjutatakse tükkide arv, kui palju üht või teist asja kingiks tahetakse. Selle nägemine teeb kurvaks,“ jutustas muidu heasüdamlik Ärni.
[pullquote]Kallis jõuluvana! Too mu vanaemale tervist ja elamiseks jaksamist[/pullquote]Samas leidub seinast seina sisuga kirju. Ärni tutvustas üht lihtsat, kuid sügavmõttelist kirja: „Kallis jõuluvana! Too mu vanaemale tervist ja elamiseks jaksamist.“ See kõik tuleb kodust kaasa. Kas üksnes asjade maailm või leiab lastes jätkuvalt ka hingesoojust?
Jõulutaadid jõuavad kõik kirjad läbi lugeda. „Mis asub meie võimuses, seda asume ka kohe realiseerima. Enamjaolt on tublid päkapikud soove täitmas ja jõulutaat tuleb appi nende kohale toimetamisel. Näiteks Valgas vaatasid taadid ühe nukra lapse kirja. Ta vajas väga telefoni. Lõuna-Eesti taadid kogunesid kokku, pidasid erakordse nõupidamise, tegid üksmeelse otsuse ja läksid suurde kaubanduskeskusesse telefoni valima. Kingitus sai viidud jõuluvanade poolt otse poisi koju.“
Jõuluvanad on abistavalt rõõmustanud ka erinevaid lastekodusid ja vanadekodusid.
Eestimaa jõuluvanade ühendus on samuti Tallinna loomaaia sõbraklubi liige. „Me oleme vaderiks Muskusveisele, keda toetame ja käime igal aastal vaatamas. Tänavu 26. detsembril on jälle Tallinna loomaaia loomade jõulupuu. Eestimaa jõuluvanade ühendused koguvad kokku kingitused loomadele. Kingitused viime elevantidele ja ninasarvikutele. Oleme juba üle kümne aasta loomaia sõpradena loomi toetanud. Muskusveisel Silvial ei olnud hetkel vaderit, seepärast valisimegi tema. Ise tahtsime hakata vaderiks mõnele põhjapõdrale, aga siis polnud selleks vajadust. Kuid Alaskal elava ohustatud loomaliigi esindajale vaderiks olemine on samuti auväärne kohustus.“
Veel rääkis Ärni, et üks seltskond jõulutaate kogus annetusi loomade varjupaigale. „Kui keegi kes iganes tahab kinkimise aktsiooni teha, siis jõuluvanad on nõus selle tseremoonia pidulikuks tegemisel appi tulema. Enda kuubede au juures ja uhkus südames püüame olla abiks seal, kus see vähegi võimalikuks osutub,“ kinnitas Ärni.
Urmas Saard