Kõrvemaa maastikukaitseala piirkonnas asuvas Voose külas valmib Skandinaavia ja kogu Põhjamaa esimene põhumaja, mida tutvustatakse positiivse energiaga Päikesekoduna.
Tervislik ja energiasäästlik
[pullquote]Põhuplaati pole siinkandis terviklahendusena kunagi varem veel kasutatud[/pullquote]Nädalapäevad tagasi, 22. augustil peeti Pärnu ehitusettevõtte Kodu Kuubis OÜ eestvedamisel õppepäev, mille sihiks seati vajadus näidata Eesti inimestele põhust maja ja mis otstarvet see Harjumaa Anija valla Voose külas täitma hakkab. Kodu Kuubis OÜ eesmärgiliseks tegevuseks on olnud juba kolmel aastal hästi tervislike ja energiasäästlike looduslike ehitusmaterjalide kasutamine. Ettevõte keskendub põhuplaadi suurepäraste omaduste tutvustamisele ja sellest materjalist majade ehitamisele. Sama ettevõtte juhatuse liige Germo Karro selgitas, et ökoloogilisest materjalist ehitamine pole tellijale kulukam, aga lõpptulemusena säästab palju rohkem rahva raha ja tervist kui senised harjumuspärastest ehitusmaterjalidest majad.
Ühistegemise rõõm
Kõneldes Vooses valmivast hoonest ütles Karro, et tegelikult moodustab põhuplaat tollest majast ainult ühe väikese osa. „Ka teised ettevõtjad on selle ehituse heaks väga palju panustanud. Vooses kohtuvad ettevõtjad, keda huvitab põhuplaadi kasutus ja võimalus seda uudset kuid vana ära proovitud materjali oma tegevusvaldkondadega siduda,“ rääkis Karro. Voose ehitusel kohtuti üksteisega silmast silma selleks, et tulevikus omavahel koostööd teha.
Tanel Roht firmast Rothoblaas tutvustas ehituses kasutatavaid kangaid, teipe, katuse kattematerjale, kruvisid ja muid vajalikke tarvikuid. Andres Kolju, Villavennad OÜ juhataja, tutvustas tselluvilla sobivust soojustusmaterjalina. Karro ütles, et Villavennad hoidsid tema aega kõvasti kokku ja tegid töö ära kahe päevaga. Oma ettevõttega läinuks tal paar nädalat. Saviuku Maja OÜ omanik Marko Kikas tutvustas savikrohvi kasutamise võimalusi põhumaja plaatidel. „Oleme seni teineteist kompanud, aga selget arusaama pole olnud, sest põhuplaat on uus materjal. Minu jaoks on savikrohv uus mõiste,“ teatas Karro. Samal ajal libistasid töömehed vaatajate pilkude all savikrohvi põhuplaate katvale paberile.
Põnevalt huvitavaks kujunes IG Karrod OÜ ja Solar Stone Energy vaheline koostöö. Esimene paigaldas kimmkatuse ja teine asetas päikesepaneelid puitkatusega samale tasapinnale. „See on midagi väga ainulaadset kogu maailmas, siduda kimmplaadid päikesepaneelidega,“ imetlesid kohalviibinud.
Karro sõnul on toimuv ühistegemise rõõm, mille tulemusena valmib täiesti teistmoodi maja, teistsuguse hingamisega. Ta kinnitas, et põhuplaati pole siinkandis terviklahendusena kunagi varem veel kasutatud. Küll on tarvitatud hästi palju olemasolevate majade renoveerimise juures, aga pole kordagi varem alustatud maja ehitamist vundamendi rajamisega teadmisel, et sellele tuleb põhuplaatidest ehitis.
[pullquote]Skandinaavia ja Põhja-Euroopa esimene põhust energiamaja tuleb väga kõrge energiaklassiga[/pullquote]Skandinaavia ja Põhja-Euroopa esimene põhust energiamaja tuleb väga kõrge energiaklassiga, mis tähendab hästi madalate ülalpidamiskuludega hoonet. „Maja kütmiseks ja energia vajadusteks kulub ligilähedaselt peaaegu nullraha, sest paneelid annavad elektrit ja voolumõõtja võib mõnel juhul käija tagurpidigi,“ arvas Karro. Maaküte olevat välistatud. Tuleb ka suur kamin ja soojusvahetusega ventilatsioon.
Kohal oli ka Marko Puusaar, Videal Productions OÜ projektijuht ja videorežii. Tema suunas kolmele seinale kaadreid, mis tutvustasid päikese maja. Puusaar nimetas põnevat esitlust võõrapärase nimetusega ‘video mapic‘, millele ta isegi otsib parajasti sobivat eestikeelset vastet. Puusaar on oma tehnikaga tulevikuski päikese kodu tegemistele oodatud.
Helistuudio omanik Franek Reisner rääkis põhuplaadi otstest, mida saaks kasutada liigselt kajava ruumi summutamiseks. Ka heli liikuvus on väga tähtis teema, millega tuleb vastavalt ruumide otstarbele kindlasti tegeleda.
Vastused küsimustele
Küsimusi esitati põhuplaadi tuleohtlikkuse ja tugevuse kohta. Küsimustele vastati näitlike katsetustega. Gaasipõletist plaati põlema süüdata ei õnnestunud. Soojajuhtivus on väga nõrk, pea olematu. Vahetult pärast gaasileegiga kõrvetamist võis vabalt pärast seda käe plaadi teisele küljele asetada ilma, et soojus käele viga teinuks. Plaadi sisse keeratud kruvi polnud võimalik enam niisama lihtsalt paljaste käte abil kätte saada. Et suurem kui meeter korda meeter plaat vähesel määral paindesse vajutada, pidi kasutama vähemalt viie täiskasvanud inimese keharaskust.
Inimesed patareisid laadima
[pullquote]Hommikul saab telefonile raporti oma une kohta[/pullquote]Esialgse kava kohaselt pidanuks kerkima kergehitus, selgitas Tanel Talve, MTÜ Voose Kõrts juhatuse liige, ühtlasi ka küla seltsi juhatuse liige. „Kui me panime paikesepaneelid katusele, hakkas tekkima mõte rääkida mitte ainult nullenergiaga majast, vaid positiivse energiaga majast. See tähendaks ise energiat tootvat maja,“ jutustas Talve. Edasi koorus mõte tegevustele, mis kannaks positiivset energiat edasi ka inimestele. „See on koht, kuhu inimesed saavad tulla oma patareisid laadima. Meil on plaanis koostöö Eesti Muusikateraapia Ühinguga. Partneriks on Hea Une Keskus. Õuele tulevad kapslid, mille sisse võib minna magama.“ Talve kõneles ultramoodsatest aparaatidest, mis mõõdavad une kvaliteeti. Hommikul saab telefonile raporti oma une kohta. Inimesele antakse vastus küsimusele, kas peaks minema uurima oma une kvaliteeti või mitte. „See on teema, mida me ei ole väga inimestele rääkinud. Kui une kvaliteet on vilets mitmetel erinevatel põhjustel, siis muutub kogu elu kvaliteet samavõrd viletsamaks,“ selgitas Talve, kes loodab asutada sellise positiivse energia keskuse, mis aitab inimesi laadida. Samuti on keskusesse kavandatud positiivse mõtlemise loengud ja mitmesugused töötoad. Talve arvates võiks kindlasti rahvusringhäälingu Ööülikooli saatesari tulla oma saateid salvestama.
„Ega me ei olegi seda hoonet mõelnud siin mingi suure konverentsi jaoks. Võibolla kuni 60 inimest. Väiksemate vajaduste puhul võibolla 10-15 inimest. Kui räägime muusikateraapia olemusest, siis ei saagi seda teha liiga suurele auditooriumile. See peab olema võimalikult personaalne lähenemine. Väga suuri laulupidusid selles hoones me korraldama ei hakka, pigem väiksema rahvahulgaga. Patareisid laadides ei saagi suure kärarikka seltskonnaga toimetada. Pigem väiksem, aga kvaliteetsem seltskond.“
Õppepäeva külalisteks olid paljud kohalikud külainimesed. „Neile ma teengi seda. Ma ei saa öelda, et mina teen. Me kõik koos teeme. Küla selts on piirkonna arengut eest vedanud juba aastakümneid,“ ütles Talve ja rääkis sellestki, et põhumaja keskus ei jää külas viimaseks suuremaks tegemiseks.
Urmas Saard
Samal teemal:
Kolmel ja poolel tuhandel kilomeetril põhust inimeste tundmiseni