See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.
Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.
Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.
Kolmandal Eestis viibimise päeval jõuti juba lõplikult veenduda teedevõrgustiku väga heas korrasolukus. Üllatuti siledate asfaltteede olemasolust päris kõrvalistel külade vahelistel lõikudel, rääkimata peamagistraalidest. Kadestavate pilkudega jälgiti valgustatud kergliiklusteid, mis kulgevad väga pikalt linnalähedaste asulate vahel. Davit ütles korduvalt, et temagi tahaks sellistel ohututel teedel jalgratast vändata. Kõikjal pidavat valitsema erakordne puhtus: rannas, kalmistutel, tänavatel.
[pullquote]kõigest 40 tuhande elanikkonnaga linnas on kolm suurt kaubanduskeskust[/pullquote]Sooviti külastada mõnd Pärnu kaubanduskeskust. Neil sääraseid hiigelpindasid ei olevat. Imestati, et kõigest 40 tuhande elanikkonnaga linnas on kolm suurt kaubanduskeskust, millest igal ühel keskeltläbi mitukümmend tuhat ruutmeetrit kaubanduspinda ja kümned eskalaatorid paljude korruste vahel liikumas, lisaks terve hulk „väiksemaid“ super- või maksimarketeid. Väikelinna ühistransporti teenindavad uued pikad lõõtsaga bussid.
Märgatud majanduslik edu Eestis ja teistes Balti riikides on põhjused, mispärast ka suur osa grusiine igatseb nii väga liitumist Euroopa Liiduga.
[pullquote]Mererannas valgel laial liivaribal seismine näis grusiinidele sama vaimustava elamusena, nagu meile Georgia mägise maastiku nautimine.[/pullquote]Mererannas valgel laial liivaribal seismine näis grusiinidele sama vaimustava elamusena, nagu meile Georgia mägise maastiku nautimine. Aga ilmse kõledusena mõjuvad meie ilmad. Isegi eelmise päeva leitsak olevat neile olnud päris jahe õhk. Järgmise päeva viluda võitu tuulepuhangud aga mõjusid 40 kraadise palavuse käest tulnud külalistele Liivi lahe kaldal seistes teatavat eneseületamist nõudva katsumusena. Eka tõmbas jaki ümber keha koomale ja ütles „сегодня холодно“
Söögilauas kiideti karusmarju, mida Georgias ei olevat. Imestati eestlaste seltsimatuse üle. „Igav on,“ ütles Nika, kelle meelest eestlased ei lävi naabritega nõnda nagu nemad on harjunud. Kui vestlus kandus matuste tavadele ja kuuldi Eesti krematooriumitest, siis ilmnes selgelt teatav kultuuride erisus. Grusiinidele on lahkunute põletamine täiesti vastuvõetamatu tegevus. Davit avaldas isegi kartust, et kui muidu on eestlased nende rahva silmis seni väga heas valguses olnud, siis krematooriumite olemasolu võib paljude grusiinide arvamust meist muuta.
[pullquote]Pidi õpetama rahvale lugemisoskust.[/pullquote]Pühapäeval sõidutas Aivar külalised Lihulasse, kus väikeses palvemajas toimus tagasihoidliku sakramendiga jumalateenistus. Georgia on läbivalt õigeusklik maa ja kristliku eluviisi hoiakud määravad selle rahva moraalitunnetust. Kristlus on Georgias valitsenud Eestist pea tuhat aastat kauem. Läänelik nõndanimetatud sektantlus on õigeusklikus Georgias väheldaste valik. Eestis märgati, et paljude kirikute kõrge torni tipus on risti asemel kukk. Lihulasse jõudes küsiti, aga miks on ka koolimaja seinal kukk? Jäime esimesel hetkel vastuse võlgu, sest ei teadnud täpselt selle kooli mõtet. Küll aga teame, et meie üldhariduse ajalugu on seotud kuke aabitsaga. Et luterlaste eestvedamisel asuti pühakirja maakeelde tõlkima, tekkis ühtlasi ka otsene vajadus emakeelse koolihariduse järele. Pidi õpetama rahvale lugemisoskust. Nii hakkas luterlike kirikute torne ehtiv kukk 17. sajandil ilmavalgust näinud aabitsaidki kaunistama ja küllap seepärast ilutseb ka Lihula koolihoonel kuke kujutis.
Nika, Davit ja Eka ei kuulu õigeusklikku kirikusse. Nende valik on olnud baptistid, nagu sama on eelistanud eelmise sajandi keskpaigas rassismivastase võitluse eesliinil seisnud ameeriklane Martin Luther King või USA õhujõudude katselendur ja Apollo 15 astronaut James Irvin, samuti ka ühendriikide presidendid Obama, Clinton, Carter, Truman. Sellesse üle 40 miljonilisse ühendusse kuulub ka väikese Lihula pisike 18-liikmeline kogudus, mille külastamine oli üsna endastmõistetav.
Kuid palju huvipakkuvam oli kuulda Daviti jutustust sellest, kuidas ta jõudis usu juurde. Ta rääkis, et grusiinide jaoks on ema neile pühadus ja armastuse kehastus ning isa autoriteet. Lapsena võeti teda jumalateenistustele kaasa sama moodi nagu seda tehakse kõigis teistes peredes. Mida vanemaks poiss sai, seda tõrksamaks nende käikude suhtes muutus ja 12-aastaselt loobus hoopis. Isa ja ema ei sundinud väevõimuga kirikusse minema.
[pullquote]26-aastaselt toimus tema olekus kiirekäiguline pööre[/pullquote]Davit tunnistas, et aastatega kujunes temast endast autoriteet, kahjuks kriminaalne, keda hindas ja pidas lugu mitte üksnes kuritegelik maailm vaid ka kõik teisedki korralikud inimesed. „Eeskujulike inimeste lugupidamise võitsin sellega, et oskasin osavalt varjata oma kuritegelikku palet,“ rääkis Davit. Aga 26-aastaselt toimus tema olekus kiirekäiguline pööre. Hea sõber oli surnud narko üledoosi tõttu, parim sõber vahistati ja paari lähedasega toimusid samuti mõtlema panevad lood. Lapsepõlve kaaslane kutsus teda kristlike noorte laagrisse, kus tutvus Ekaga. Kõigest kolme järgneva kuuga jõudis ta selleni, et kahetses pattu (oma möödalaskmisi), sai ristitud, asus õppima usuteaduste instituuti ja abiellus kohatud pruudiga. Isa olevat teda hoiatanud, kas seda kõike pole äärmiselt lühikese aja kohta liialt palju ja kas ei peaks hoogu maha võtma. „Ei,“ vastanud Davit.
[pullquote]Asutatava raadiojaama nimetus on Mshvidoba[/pullquote]Kuid mis on Nika, Daviti ja Eka Eestisse tuleku peamine eesmärk? Kohe sai selgeks, et nad ei ole turistid, ka mitte õnne otsijad majanduslikult paremal järjel olevas riigis. Nimetatud kolmik moodustab tuumiku, kes on võtnud nõuks asutada Georgias esimese kristliku raadiojaama. Kevadel käis Pereraadio suuremale seltskonnale huvilistele Georgias koolitust tegemas. Nüüd ollakse jõutud programmide ja saadete ettevalmistamisega sellesse ettappi, et loodetakse oktoobris alustada regulaarsete ülekannetega. Esmalt tehakse seda interneti vahendusel, kuna nii on oluliselt lihtsam ja odavam. Eestis saavad nad uusi teadmisi ja kogemusi TV7, Tallina Televisiooni, Pereraadio ja võibolla ka ERR-i tööga tutvudes. Asutatava raadiojaama nimetus on Mshvidoba = Raadio Rahu.
Vestluses tõstatus rohkelt vastakuti huvipakkuvaid küsimusi. Neid jätkus ka Georgia suurel sõbral Margusel küllaga. Kas 2008. aasta augustisõja põgenikud pöörduvad kunagi oma põlisele alale tagasi? Seda ei usuta enam ammugi mitte. Räägiti isegi sellest, et kontrolljoon on pidevas liikumises ja näiteks Gori lähedal on toimunud nihkumine koguni 5 kilomeetri ulatuses. Venelaste sissetungist on möödunud juba üheksa aastat ja kaugelt vaadates jääb mulje justkui püsiks demargatsioonijoonel rahu, aga sealsete kohalike sõnul on olukord endiselt murettekitav.
https://youtu.be/2n54oykSAiY
Urmas Saard
Samal teemal:
Pereraadio “Teelised” jutustavad Georgiast
Uplistsikhe tähendab tõlkes jumalate kindlust
Eestlased loobusid linnapea küllakutsest
Õigeusklikus Georgias on kohta ka protestantlikul kirikul
