Vormsi ajaloost. Vormsile on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu. Vormsi on ajalooline rannarootslaste asuala. Enne II maailmasõda elas Vormsil rohkem kui 2500 inimest. Mehed sõitsid merd, talutöö oli naiste kanda. Vormsi õunad, kartul ja vinnutatud lambaliha olid teada ka piiri taga. Vormsi omas kuulsust suvituskohana. Rannarootslaste asustuse lugu katkes 1943./44. aastal, kui põgeneti valdavalt Rootsi. Nõukogude ajal jäi Vormsi NSVLi suletud piiritsooni. Praegu on saarel elanikke üle 400. Tegevusaladeks on turism, metsamajandus, kalapüük… Vormsi traditsiooniline püha on olavipäev 29. juulil.
Vormsi talumuuseum Svibys. Kohtumispunkt enne saarega tutvumist. Saab näha talu ja kuulata vormsilaste ja eestirootslaste ajalugu. Elumaja ehk Pearsi talu on ehitatud 20. sajandi algul. Talus on järgmised hooned: ait, maakelder, suitsusaun, kõrvalhoone, tall ja laut, kaev, pritsimaja, tualett. Vormsi talumuuseumis on eestirootslaste talupojakultuur taasloodud. Kasutuses on suitsusaun ja vana lauta kasutatakse näituse- ja koosolekusaalina. 1930. aastatel oli Sviby 350 elanikuga üks suuremaid Vormsi külasid. Seekordne tutvustus oli Marju Tamme poolt, mis juhatas Raplamaa õpetajatest pensionärid saareringidele.
Pöördepunkt saare elus. Rootsi ärkamisliikumise ajal tulid Eestisse misjonitööd tegema viis meest, nende hulgas Lars Johan Österblom 1873. a. Österblom viibis saarel 14 aastat ning selle ajaga asutas kolm kooli, palvemajasid ja karskusseltse. Tolleaegset Vormsi elu kirjeldati järgmiselt: inimesed elasid hurtsikutes, majadel polnud korstnaid, kohalikku elu iseloomustas joomine ja kaklused. Österblomiga algas vaimulik ärkamine, rajati esimene kool, suitsutaredest said suurte akendega majad, kõrtside asemele tulid palvemajad. Rälby palvemajas on teenistusi peetud 1905. a alates. Österblom jättis jälje rahva harimisse, kasvatusse ning ellu – muutis isegi rahvariideid, arhitektuuri. Teisitimõtlemine ja –tegutsemine ei ole kunagi populaarsed, ometi on sellel määrav tähendus.
Idaring ja läänering. Vormsi võib jagada kaheks: idaks ja lääneks. Idapoolsemates külades elasid kalurid ja vaesem rahvas. Samas Rälby on Vormsi üks jõukamaid külasid. Külastasime külaplatsil olevat Egili veskit, mis püstitati 1999. a. Tuuleveski taastati Rootsis vanade joonistuste järgi. Veskit kasutatakse näituse- ja käsitöömüügikohana. Tegelikult töötab kogu veskisüsteem, saab jahvatada jahu. Veskit tutvustas suvevormsilane Piia Ööbik. Rälby küla Smesi talust on pärit ärkamisaja lapselaps Lasse Lindström. Vormsi kiriku juurest läheb tee lääneringile ehk saare jõukamasse poolde. Lääneringil elasid uhketes majades laevaomanikud, meremehed. Vormsi esimesteks asukateks peetakse Kärrsläti elanikke. Saxby on eelkõige tuntud seal asuva majaka järgi. Vaatlesime seal asuvat rannikut. Förbyl peatusid suured kaubalaevad, omal ajal varustati Rootsit kartulitega.
Tutvumine „pealinnaga“ . Saare keskosas asub Hullo. Seal on vallamaja, rahvamaja, kauplus, kirik…. Metsateelt leidsime Parunikivi, mis viib mõtted Stackelbergi suguvõsale. Elle-Malle pansionaadis oli võimalik lõunat süüa, tegelikult võiks ka seal ööbida, sest ühepäevane ekskursioon on liialt kiirustamine. Kirikut tutvustas aktiivse energilise olekuga Ene Rand, tubli käsitööõpetaja, leerikursuste läbiviija. Kirikuaiast väljapoole jäi Nõukogude ajal püsinud vabadussammas. Samas lähedal on kiviaiaga ümbritsetud kalmistu, kus asub maailma suurim ratasristide kogum. Iga hauatähise peal rootsipärane nimi. Valmistajaks olid talupojad ise, vanim rist aastast 1743. Kauplusest ostsime kaasa Vormsi leiba. Teisalt vaatlesime kena asulat oma prügimajaga, neid paikneb Vormsis piirkonniti.
Meediauudis: Vormsi nõuab metsaraie piiranguid. Kui Eestis on raierahu, käib Vormsis aktiivne metsategu. Traditsiooniliselt lõpetatakse metsatööd, kui algab lindude pesitsemine 15. aprillist kuni 15. juunini. Lisaks valitseb saarel vallavalitsusega kokkulepe: jaanipäevast kuni augusti lõpuni ei võta praam metsaveoseid peale. 100 aasta jooksul on saare metsasus kasvanud kümnendikult juba üle poole. Mets on nii elukeskkond kui ka tuluallikas: kuidas hoida tasakaalu? Vormsi volikogu ettepanekud metsaseaduse jaoks on, et lageraielank ei ületaks kahte hektarit; väikesaartel oleks naabritega üheaegse raie piirang; raierahu oleks 31. juulini. Männipalk ei säili üle kuu, seetõttu pole võimalik ette langetada, teades, et Ormsö võtab peale vaid ühe täislastis auto.
Rumpo poolsaar. Rumpo poolsaarel asub looduse ja biosfääri kaitseala. Kuulsime lugusid kaitstavatest liikidest. Poolsaarel on ainulaadsete samblike kasvukoht; tundrasambliku ainuleiukoht. Poolsaare niitudel pesitseb palju rannikulinde. Teisalt karjatakse poolsaarel veiseid, lambaid ja hobuseid. Hullo lahe kaldal asub Rumpo Mäe talu. Ikka kõik selleks, et pakkuda huvilistele võimalusi. Tegime rühmapildi. Öeldakse, et kes pole Rumpos käinud, see pole Vormsit näinud. Jõudsime nii oma päeva lõpetada enne praamile minekut. Rühma pani kokku Tiiu Laurimaa ja saart tutvustas Arne Timm. Lapike maad Lääne-Eesti saarestikus sai lähedasemaks.
Nähtut-kuuldut mõtestas Jaan Viska