Baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühenduse loodud Pärnu muinasuurimise selts otsustas esimesel peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada oma museaalide kogu laiemale hulgale inimestele vaatamiseks, seda päeva peetakse Pärnu muuseumi asutamise kuupäevaks.
Kahe nädala eest alustatud Pärnu muuseumi 120. sünnipäevale pühendatud loengusari „Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest“ jätkus eile, 3. novembril teise loengute päevaga. Ettekannete vahelisel kohvipausil lõigati sünnipäeva tort lahti ja lasti kohvikõrvasel hea maitsta. Pika ja põhjaliku ettekandega esines linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Tema loengu pealkirjaks oli „Pärnu parkide pöörded“, aga ta rääkis parkide teemal palju laiemalt. Kupper andis põgusa ülevaate maailma ajaloo erinevatel etappidel väljakujunenud pargistiilidest, alustades päris kaugest minevikust. Ta rääkis teiste riikide mõjust Eesti ja Tallinna parkide kujundamisele. Lõpuks pühendas ettekandja olulise peatüki ka Pärnu parkidele, aga enne seda tutvustas veel inglise stiili.
Käesoleval nädalal peetakse Pärnus Briti päevasid. Nii pööras Kupper teemanädala raamistikus tähelepanu ka inglise stiilile parkide kujundamisel. Inglise pargistiili loojaks oli William Kent (umbes 1685 – 12.04.1748). Tema parkides saavad põõsad ja puud vabalt kasvada, stiili iseloomustabki eeskätt looduslikkus. Mandri-Euroopas kohandati inglise mõtet väga ulatuslikult Saksamaal. Ka Eesti ajaloolised pargid pärinevad valdavalt inglise pargi kõrghetke ajast.
[pullquote]ettekanne ärgitas täiendavale mõttevahetusele Briti päevade peakorraldajat Erika Jeretit[/pullquote]Kupper tutvustas näitena Räpina mõisaparki, mis paikneb sealse paisjärve ja Võhandu jõe vahelisel poolsaarel. Parki hakati rajama ülemöödunud sajandi keskpaigas. Sillapää lossi ümbruses kasvab üle 400 taimeliigi.1880-ndatel kujundati lossi lähem ümbrus prantsuse geomeetrilisuse ja sümmeetrilisuse stiilile omaseks, mis täielikult vastandub inglise stiilile. Kuid lossist kaugemal säilitati ikkagi inglise stiil maastiku- ja parkmetsana.
Kentist umbes 30 aastat hiljem ilmavalgust näinud maastikuarhitekti Lancelot Browni sünnist möödub tänavu 300 aastat. Browni tegevusele on pühendatud koduleht ehk terve aasta kestev festival, paljud saatesarjad televisioonis, uued trükised ja käib usin teadustöö tema tööde ja pärandi läbitöötamisel.
Lancelot’i asemel enamkasutatav nimi Capability’ tuleneb sageli temalt kuuldud maastiku kohta öeldud sõnadest, et sel on ’great capability’ ehk võimekus olla midagi enamat kui esimese hooga paistab. Kodulehe andmeil kuulub Browni pärandisse tema poolt loodud 250 suurepärast maastikukompleksi, parki, aeda. Nii Browni kodumaal kui mujal Euroopas on saanud maastikuarhitekti loomest innustust ka järgmiste sajandite aiakujundajad. Sellised maastikud näivad looduslikud ja loomulikud, kuid on tegelikult hoolikalt planeeritud vaatesihtide, maamärkide (nt monument, spetsiaalselt istutatud majesteetlik puu jms) metsatukkade abil, milleks vahel tuli mõni vaadet segav hoone lammutada või mujale vedada, soine ala põllumaaks kuivendada ja vesi uude järve juhtida.
Kupperi ettekanne ärgitas täiendavale mõttevahetusele Briti päevade peakorraldajat Erika Jeretit, kes on oma silmaga näinud Inglismaal Northumberlandis asuvat Alnwick Castle ümbruse maastike kujundust ja näitas lossis Brownile pühendatud näitusest tehtud fotosid. Vaata galeriist.
Urmas Saard