29 märts 2016 Archives

Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele

Sindi ajalooklubi eilse õhtu keskseks teemaks oli Julius Friedrich Seljamaa elutöö, millest andsid üllatavalt sisuka ülevaate tosinkond noort.

Sindi noored enne ettekandeid Sindi muuseumi ees Foto Urmas Saard — Sindi noored enne ettekandeid Sindi muuseumi ees. Foto: Urmas Saard

Õpetaja Eneli Arusaare käes olevad mahukad mapid andsid tunnistust läbi töötatud materjalide aukartust äratavast hulgast. Mõnedki täiesti originaalsed ajakirjanduslikud kujundid, võrdlused, arvamused ja seisukohavõtud kinnitasid detailset pühendumist, mis ei lubanud vähimastki lausest suurema tähelepanuta mööda vaadata. Sõnaline täpsus ja materjalide rohkusest valitud olulisus sai kahtlematult võimalikuks üksnes Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellendi ja Sindi gümnaasiumi vahelisele suurepärasele koostööle. Mis veelgi tähtsam! Ettevalmistatud tekstid polnud antud noorte kätte lihtsalt maha lugemiseks. Selline vigur oleks kohe välja paistnud ja Arusaare järjekindla nõudliku ranguse juures ei tuleks sarnane teguviis iialgi kõne alla. Tekstid olid noorte jaoks mõtteliselt omandatud ja näppude vahel olevad paberid täitsid üksnes järjehoidja ülesannet, et midagi peamisest kogemata siiski ütlemata ei jääks. Ei jäänudki ja suudeti veelgi enamat, sest tosinast noorest jäi üks esinejaist vääramatule jõule alistudes sellest õhtust eemale. Üksteist kohalviibinut jagasid hästi omavahel ka tema osa, ilma et kuulaja oleks puudujat märganudki.

Loe edasi: Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele

Linnuvaatluspäevadel loendati üle 80 000 linnu

Kuldnokk Foto Erik Mandre — Kuldnokk. Foto: Erik Mandre

Möödunud nädalavahetusel Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel oli esialgse kiirkokkuvõtte tegemise ajaks kirja pandud juba üle 80 000 linnu 133 liigist. Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud vaatluspäevadega tõotab see rekordilist liikide arvu. Vaatlusandmeid saab edastada veel kuni eesoleva neljapäevani, lõplik kokkuvõte tehakse järgmisel nädalal.

Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine ja ilus ilm käivitas ka aktiivse lindude rände. Seepärast nägid paljud vaatlejad just neil päevil oma selle kevade esimest kuldnokka, valge-toonekurge, linavästrikku, metsvinti, põldlõokest, metskurvitsat või muud kevadekuulutajat ning saabus palju teisi rändlinde.

Nädalavahetusel algas ka suurem hanede ränne – esialgse kokkuvõtte järgi olid üle kolmandiku kirja pandud lindudest haned. Arvukamalt nähti veel kiivitajaid, sinikael-parte, naeru- ja kalakajakaid ning luiki. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid kiirtulemuste järgi siiski veel talvisemad liigid rasvatihane, hallvares, sinitihane, rohevint ja leevike. Vaatluspäevade haruldasemateks leidudeks olid Pärnumaal nähtud punakael-lagle ja väike-laukhani.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade raames toimus sel aastal ka traditsiooniliselt märtsi viimasel pühapäeval peetav võistluslik linnade linnuvaatlus. 23 osalenud linnas pandi kirja kokku 117 linnuliiki, mis on selle võistluse ajaloo rekord. Ülekaalukalt võitis sel aastal Tallinn 86 liigi, järgnesid Paldiski 74 ja Haapsalu 73 liigiga. Sisemaalinnadest võitis juba traditsiooniliselt Tartus 62 liigiga.

Lihavõtte nädalavahetusel kohatud linde saab 31. märtsini kirja panna EOÜ kodulehel www.eoy.ee või saata postiga. EOÜ tänab kõiki vaatluspäevadel osalejaid, Tarvo Valkerit ning Kristjan Adojaani ja OÜ 5D Visionit elektroonilise vaatlusankeedi eest.

Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Vana-Vigala Rahvamajas esines talve lõpupäeval Paide meeskoor. Külla ei tuldud juhuslikult, vaid taheti näha oma dirigendi Malle Nööbi kodupaika. Mitte ei tuldud ainult vaatama Vigalat, kaasas oli suur valik laulusid. Repertuaarivalik pidi päris rikkalik olema, rahva ette jõudis oma paarkümmend lugu.

Koori omapäraks on oma pillimeeste punt, neist kaks tõid saali meeldivaid akordionimeloodiad. Esitatud lugusid kommenteeriti, tutvustati helilooja ja sõnade autori poolest. See oli meeldiv kontsertetendus, kus jagati teavet, kokkuvõtlikult hea muusikalektoorium. Temaatika oli väga lai: merekultuuri aastale, emakeelele pühenduvus, pereliikmetele ning kõikidele, kellele meeldib meeskoori laul.

Nimetagem mõnda esitatust – „Su Põhjamaa päikese kullast“, „Ilus oled, isamaa“, „Kodukeel“ (V. Tormis), „Rukkivihud rehe all“, „Rohelised niidud“, „Tule lase nüüd valsikest“ olid kontserdil pühendatud esitatusega. Südametesse läksid need meeldivad helid – ehk aitasid kahe Vigala vahel sumbunud õhustikku klaarimaks luua.

Loe edasi: Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Palamuse Amatöörteatris esietendus Mati Undi „Peaproov“

Tänane Voore Külalistemaja ja kunagine koolimaja, kus õppis Mati Unt. Foto: Vikipeedia

25. märtsil esietendus Palamuse rahvamajas Palamuse Amatöörteatri esituses Mati Undi näidend „Peaproov“. Mati Undi filmivõtteid kujutava näidendi tekstis on lõike Undi enda filmistsenaariumist, mille põhjal hiljem tehti film „Surma hinda küsi surnutelt“. Näidend valmis enne filmivõtteid ja on mõeldud paroodiana.

„Mati Undilik teaterteatris on minu ideedele päris sarnane,“ ütles lavastaja Karmo Toome, kes juhendab Palamuse noorte laulustuudiot ja jõudis lavastamiseni lauljatele lavalist liikumist õpetades.

„Rollid nõudsid põhjalikku analüüsi, kuna paljud tegelased peavad mängima kahte rolli. Üks roll on mängida näitlejat ja teine roll on mängida rolli, mida mängib juba kehastatav näitleja. Võiks öelda, et etendusel on ka kaks lavastajat, sest etenduses olev režisöör Huun peab omakorda filmi lavastama,“ rääkis Toome.

„Teater–teatris või mäng–mängus võte on Mati Undile väga omane. Vaatajal tuleb jälgida kahte lugu korraga ja püüda mõistatada, kas nad on omavahel seotud või mitte.

Mentorina aitas lavastuse valmimisele kaasa näitleja Elina Reinold. „Elina andis väga palju nõu näitlejatele ja lavastusele. Pakkus välja uusi lahendusi või tuletas meelde mõned näitemängu põhitõed, mis mängutuhinas ikka kipuvad meelest minema,“ lausus Karmo Toome.

Jaan Lukas