«Avita-i õnnõ asjo jagamisõst vaesilõ, tulõ opada inemiisi uma eloga toimõ tulõma,» selet’ Võro polikliinigu majja tegünü häätegemispoodi ja -keskusõ Saagu Valgus juht Haljendi Piret vahtsõt ettevõtmist.
Puut joba tüütäs, abikeskus tetäs vallalõ 12. süküskuu pääväl – oodõdu omma kõik huvilidsõ. Nigu nimi ütles, om malli võetu Sisaski Siiri ettevõtmisõst Rapla kandin. A Saagu Valgus kaubamärgi takan omma Võrol iks uma inemise, päält Pireti viil Kelbi Elleri-Kristel.
Mõlõmba toimõndasõ ka Võro liina latsikaitsõühingun, Piret viil Võromaa naisi tugikeskusõn (inneskine var’opaik). «Nuu mõlõmba avitasõ jo kah naisi ja latsi, korjasõ ja jagasõ rõivit ja muid asjo,» ütel’ Piret. «A saa ei last avita, ku sa immä avita ei. A imä avitamisõ man piässi olõma edimäne nõvvo, mitte asjo andminõ, et saia vallalõ opitust abitusõst.»
Tuust mõttõst vahtsõnõ abikeskus sündügi. Innekõkkõ avitõdas hättä jäänül inemisel nätä, midä tä saasi är tetä tuuga, miä täl olõman om. «Ku inemine tuu är näge, sis tä tund, et om esi välläpäsemise löüdnü,» kõnõl’ Piret. Nii avitõdas inemisel vällä tulla arvamisõst, et kiäki tõnõ piät tuu iist huult kandma, et tä uma perrega toimõ tulõssi.
Keskus majandas esi är
Sisaski Siiri kogõmus näütäs, et sääne abi- ja nõvvokeskus saa hinnäst esi är majanda. Ka Võrol loodõta ei projektiraha pääle. Keskusõ pidämises ja tulõvikun paarilõ inemisele palga masmisõs piässi raha tulõma häätegemispoodist. Selle tetti puut ka edimädsenä vallalõ.
Keskusõ hindä ruumi kolmanda kõrra pääl – lado, kontor ja latsitarõ – tahtva viil vurhviandmist. Jo sügüsest saava latsõ sääl olla, ku om vaia kooli-huvitsõõrõ vaihõl, bussini vai vanõmbidõ perrätulõkini aigu parras tetä. Ku tulõ mõni mõistja inemine vabatahtligus, sis või koolitükke jaos ka api saia. «Hää olõs, ku appi tulõs inemiisi, kiä omma valmis latsiga kammandama, mõistva näile koolitüü man nõvvo anda ja avitasõ aigu viitä,» kutsõ Piret.
Õkva keskusõ man om Aila Näpustuudio. Tuu pernaanõ Kikka Aila arvas, et sääne naabri om hää. «Mi saami ütstõist avita,» märgot’ tä. Keväjä tekk’ Aila «Teemi är!» käsitüütalgu: latsõ meisterdi kaartõ, müügitulu läts’ keskusõ hääs.
Sisaski Siiri fondi üts tähtsämpi mõttit om, et ütegi latsõ and tohesi ei jäiä vällä arõndamalda tuuperäst, et vanõmbil olõ-i rahha huviharidusõ iist massa. Nii saivaki seo suvi joba mitu last Aila Näpustuudio suvõkursuisil kävvü. Pireti jutu perrä kõrraldas Saagu Valgusõ keskus tuud edesi, et latsõ saasi ummi andit arõnda. Et tuud suurõmbalt tetä saasi, või egäüts rahaga tukõ. Ka ütsjago pooditulust lätt tuu hääs.
Abisaaja saa kah avita
Nikani omma kõik keskusõ hääs vabatahtlikku tüüd tennü. «Iks pakutas hinnäst abis, kas vai asjo kandma ja sortma. Ka töötukassa kaudu tultas appi,» tund’ Piret häädmiilt. Mõnõ väiku abiliigutusõ tegevä hää meelega ka nuu, kiä tulõva keskustõ hindä jaos mõnt tarvilist asja otsma.
Piret pidä tähtsäs, et abiandminõ olõsi-i niisama as’a näppu tsuskaminõ, õga inemisega kõgõpäält iks kõnõldas. Api saavaki innekõkkõ inemise, kiä uma vajahusõ mõistva selgele vällä üteldä. Avida ei tuust, et inemine ütles, et elo om rassõ, kõkkõ om puudu ja hää olõs, ku kiäki midägi(gi) annassi.
Kõik kraam, miä poodin müügil, om sinnä antu. Piret and teedä, et mano või tuvva kõrraliidsi rõivit, kooli-, köögi- ja majapidämisasjo, eski müüblit. Osa asjo pandas müüki, osa jaetas ilma rahalda är – kuis inämb api om. Seoniaoni om tuudu esisugumaidsi asjo, nii vahtsit ku vanno. «Ma esi trehvsi üte sändse kleidi pääle, määne mul hindäl väikun oll’,» leüd Piret tüün nostalgiatki. Puut om timä jutu perrä häste käümä lännü, õga pääväga tulõ mano nii tuujit ku ostjit-saajit.
Poodin saa kaubõlda ja hindä suuvõ kirja panda: ku õkva olõki ei otsitavat asja, sis pia kiäki tuud tuvva ei või. «Saami teedä anda, ku sääne asi om tuudu,» selet’ Piret. «Küstäs iks suurõmbit rõivit vai laembit jalavarjõ, nuu kaosõ kõgõ kipõmbalt.»
Kuuntüü kasus
Keskusõga tegevä kuuntüüd joba mitu puuti: häätegemispoodist suurõmba ostu tennü inemine saa noist puutõst midägi odavamba hinnaga osta. Eesti Disaini poodi tegijä pruuvva mõnõlõ rõivalõ vahtsõt vurhvi anda. Häätegemispoodi avitajilõ – näütüses Aila Näpustuudiolõ ja Mooste taaskasutuskeskusõlõ – saa pakku asjo, miä õnnõ matõrjalis pasva.
Piret ütel’, et õgat sorti kuuntüüd või viil pakku, sammamuudu omma oodõdu kõik abikäe ja hää mõttõ. Puut om vallalõ iispääväst kolmapääväni ja riidi kellä 9–15, neläpäävä 9–18. Avita saa ka õkva rahaga: EE771010220231942228, Hoiame Valgust MTÜ.
Leimanni Eve, Uma Leht