Tomaditaimi äri lätt seo keväjä häste: pall’o omma hindäle kasvuhuunõ ehitänü, et esi hindäle tomadi kasvata.
«Ostjit om tõtõst hulga,» ütel’ Troll’a Jaana, kiä om kasvatanu Navi külän Ilumäe talon tomaditaimi joba katõssa aastat.
Räpinä aianduskooli lõpõtanu Jaana om kasvatamisõs vällä sortnu parõmba ja nuu sordi, midä inemise tahtva: 30 esi sorti tomadit. Müügis sai timahava kasuma pantus paar tuhat tomaditaimõ.
«Ma sai nuumi, et ei kasvada eesti sortõ,» muheli Jaana. «Sis kai perrä ja naksi kasvatama, timahava omma mul Eesti sortõst Mato, Terma ja Varto. Ma es usuki, a vana eesti sort Mato om tõtõst väega hää tomat!»
Päält tuu omma Jaanal hübriidi ehk F1 sordi. «Väega pall’o küstäs, et midä tuu F1 tähendäs. Taim om haiguskimmämb ja and rohkõmb saaki,» selet’ Jaana. «No noilt ei või esi siimnit võtta – sis saat õnnõ ilosa kasvu, a saaki saa-i.»
Kõllatsidõ tomatidõ kotsilõ ütel’ Jaana, et ütsjago inemiisi taht noid, omma magusamba, a tõsõ ei võta eloilman. A inemiisi huvitasõ parhilla esierälidse, egäsugudsõ kirivä, musta ja neoonkõlladsõ tomadi. «Üts Tartomaa firma tuu noid sisse, a harva sordi omma kolm kõrda kallimba kah,» ütel’ tä. Hindäle kasvatas Jaana ütte kimmäst sorti – Cindel. «Kimmäle om viilgi parõmbit sortõ, a ma kae siimne hinna perrä kah,» selet’ tä.
Jaana om ka kimmäs, et nakka-i kasvatama tomatiid klaasvilla pääl. «Maik om iks parõmb, ku tomat om mullan kasunu,» tunnist’ tä.
Ütegi sordi iist tä hoiada-i. «Egäst sordist saa saaki, ku om illos terve taim,» ütel’ tä. «Üts turutsõõr viil ja sis omma vast kõik taimõ maaha müüdü,» rehkend’ Lasva valla Kunna talo peremiis Kojusõ Taavet.
Tartost uma perrega tagasi esäkodo kolinu miis kasvat’ edimäst aastat müügis paar tuhat tomaditaimõ. Müümisõs om täl tettü kaubamärk Kunnamõisa Mahekoda, abis naanõ Merit ja naasõveli Joel. Möömän käütäs Võro ja Põlva turu pääl. «Kõgõ inämb tahetas vannu Eesti sortõ nigu Koit, Varto ja Malle vai sis esieräliidsi, näütüses mustõ vai väikuid tomatiid,» selet’ Taavet. «Et müvvä, piät taimõ olõma ilosa ja kittä piät kah mõistma.»
Taavet ütel’, et seo kevväi omma pall’o pidänü ostma tõsõ kasvuhuunõtävve tomaditaimi: edimäne laar külmäs’ är. «Mul hindäl juhtu kah, panni õdagu autokastitävve valmis, et hummogu turgu minnä, ja üüse külmäs’ terve kuurma är, 250 taimõ,» tunnist’ Taavet. Talo pruugi-i kasvatamisõ man kihvte ega kunstväetüst. «Tuu om uma nišš, suuri talopidäjidega olõ-i jo mõtõt võistõlda,» ütel’ Taavet.
A Räpinä tomadikasvataja Kaldmaa Asta ütles, et timäl lätt millegiperäst timahava äri nirult. «Pall’o omma Suumõ är lännü, vanastõ võtsõ kundõ 40 taimõ, no küsüs kuus tükkü ja kõik esi sorti – perren ei jakku süüjit,» selet’ Asta.
Trolla Jaana tomatidõ kasvatamisõ nipi
Tomat taht valgust, sis tulõ illos jämme. Taht valgust egäst külest.
Ku esi kasvatat, tulõ tomaditaimi käändä ja lisavalgust võissi kah panda. Sis ei olõki väetüst väega pall’o vaia.
Virtsaviiga kastminõ om kõgõ parõmb, sis tulõva väega kimmä tomadi.
Pikiirmise muld piät väega hää olõma. Ma olõ lännü kehvä turba ja mullaga alt – kaoti inämb ku poolõ taimõ.
Algusõn pelätäs tomaditaimõ külest kasvõ ärvõtmist.
A tomat om tukõv taim, tälle piät jätmä õnnõ kats põhiharru.
Õnnõ puhma- ja välätomatiid ei piä sukugi kärpmä.
Harju Ülle, Uma Leht