«Sügüse tetti euronõudmiisi perrä tulõtõrjõ viivõtmisõ kotus, kivi jäivä lakja ja tulli moroniitjä iist är korista,» kõnõl’ Teppo lõõdsatalo perremiis Teppo Priidu ja laatsõ üten naasõ Kadri, sõpru ja sugulaisiga kivve kärro. Iin oodi morokülbmine, aiategemine, aidalõ vahtsõ katussõ pandminõ: tüüd talon jakkus.
Teppo lõõdsatalo plaanitas ammõtligult vallalõ tetä suvõ lõpun, lõõdsameistri Teppo Augusti sünnüaastapääväs. «Aigu taaga läts’, a no olõmi kõik lua kätte saanu, huunõ valmis ja as’a seen kah,» ütel’ Priidu. A ettevõtmiisi tulõ talon joba varramba, suurõmb kontsõrt Võro folkloorifestivaali aigu.
Teppo Augusti kodo tõmbas lõõdsamiihi: talvõl sõidi lõõdsamehe Moostest Võrolõ, pei massina talon kinni ja tei moro pääl kats pilliluku Teppo avvus.
Dendroloog (puu- ja puhmatundja) Rohu Urmas mässäs saega uma vanavanaesä Mõtsa talon Ihamaru küle all. «Mul om tan 36 hektärri maad, taha tetä säänest dendraariummi, kohe saava mu opilasõ ja tõsõ huvilidsõ mitmõsugutsit puuliike kaema kävvü,» selet’ Räpinä aianduskooli ja Luvva mõtsakooli dendroloogia oppaja.
Edimädse kasvu saiva mulda kats aastat tagasi. Rohu Urmas om mõisaparkõst ja tutvidõ käest kokko kor’anu päält 30 võõrliigi.
«Tuu sändsit liike, mis omma joba Eestin harinu ja külmäkimmämbä, Hiiumaalt tõi õkvalt päält 30 Euruupa nulu,» selet’ tä.
Uma järve, Väiku-Palojärve veeren näüdäs’ Urmas rododendroni-koko.
Mustiga ja paloka suurõ sugulasõ pasva häste suukailuga üten kasuma. «Vanal Võromaal om viil dendraariummõ: Kurõ uma Haanimaal ja Kuklasõ uma Murati kandin,» kõnõl’ tä. «Ruusõga tegeldäs kah, a säänest erikaariummi ehk suurt rododendroni sugulaisi koko tõist ei olõ.»
Puu- ja puhmahuvilidsõ saava avita Urmassõl dendraariummi tetä, näütüses puhkusõ aigu appi karada.
Et Urmas on hää jutumiis kah, sis olõ-i timäga kuun igävüst pelädä.
Harju Ülle, Uma Leht