Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade häid hoidjaid.
Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi ning keskkonna säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sügavamaid lätteid.
Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, tänu kelle sihikindlale tegevusele on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.
Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed
asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi.
Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51002.
Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning valib tänavuse Hiie sõbra aunime saaja. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 23.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.
Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp, Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel, Maardu hiiemetsa hoidja Jaanus Hiis ning ristipuude hoidja Marju Kõivupuu. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud, mis on seotud ajaloolise matusekombestikuga. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna vanimad kaitsealad, kus põlisrahvad on oma tavadest lähtudes loodust kaitsnud aastasadu ja tuhandeid. Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on arheoloogilise või loodusliku mälestisena riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Ühtegi pühapaika kui sellist Eestis seni kaitse all ei ole.
Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli ja Hiite Maja sihtasutusega.
Lähem teave: tel 5668 6892, koda@maavald.ee
Vaata lisaks:
Hiie sõber:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4834&op=lugu
Näiteid looduslikest pühapaikadest:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=435&op=lugu
Head tavad pühapaigas:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=606&op=lugu
IUCNi looduslike pühapaikade haldamise juhend:
http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf