Päev: 30. august 2013

Rehepeksumasin tõmbab Kurgjal käima 20. talupäevad

Homme, 31. augustil toimuvad C.R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal talupäevad, millega tähistatakse muuseumi 65. sünnipäeva. Päeva jooksul saab näha ja proovida erinevaid talutöid.

“Juubelihõngulised talupäevad võtavad kokku taluelu kogu selle mitmekesisuses – oma käega saab proovida talutöid alates mee vurritamisest ning korvipunumisest ja lõpetades vilja kooditamise ning kraasimisega. Tõmbame käima ka rehepeksumasina,” rääkis C.R. Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa.

20. talupäevad algavad Pärnumaal Kurgjal laupäeva keskpäeval. Erinevaid talutöid saab vaadata ja proovida kell 12-16, muuseumi veskis toimuvad rahvamuusika töötoad Krista ja Raivo Sildoja juhendamisel. Alates kella 10.30-st saab muuseumi peamajas näha filmikatkeid muuseumist ja selle elanikest läbi aegade.

C.R. Jakobsoni muuseum avati Pärnumaal Kurgjal 3. septembril 1948, see koondab Carl Robert Jakobsoni pärandit ja tutvustab Eesti talukultuuri. Ainsa Eesti muuseumina toimib see ka tegutseva taluna, kus haritakse põldu, peetakse eesti maakarja lehmi, hobuseid, lambaid, kanu, kalkuneid ja küülikuid.

Talupäevade ajakava!

Noorte- ja lastefilmide festivali Just Film videokonkurss keskendub maaelule

Reedel, 30. augustil algab koolinoortele suunatud maaelu teemaline videokonkurss “Ükskord meie külas…”, kuhu oodatakse noorte tehtud lühifilme elust Eesti maapiirkondades. Parimad tööd linastuvad novembris Just Filmi festivali raames suurel ekraanil.

“Soovime julgustada koolinoori läbi filmikunsti mõtlema oma kodukohast ja maaelust,” ütles Just Filmi tegevjuht Mikk Granström. “Ootame konkursile töid nii maapiirkondades kui linnas elavatelt noortelt, nii et see üldpilt, mis noorte nägemusest välja joonistub, on kindlasti väga mitmekesine ja põnev.” 

Videokonkursi raames külastavad korraldajad vähemalt 40 kooli üle Eesti, kus noortele õpetatakse filmitegemist ja tutvustatakse konkursi tingimusi. Kuni 5-minutilisi lühifilme saab konkursile esitada kuni 10. novembrini 2013.

Konkursile laekunud filme hindab 5-liikmeline mainekas žürii, mille tööd juhib Just Filmi tegevjuht Mikk Granström.

Võidufilm kuulutatakse välja konkursi lõputseremoonial 23. novembril, kus lisaks esikohale kuulutatakse välja ka rahva lemmik. Kõiki võitjaid ootavad väärilised auhinnad.

Lühifilmikonkursi “Ükskord meie külas…” korraldab noorte- ja lastefilmide festival Just Film koostöös Põllumajandusministeeriumiga. Konkursi korraldamist rahastatakse maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest.

Lisainfo ja konkursitingimused: www.justfilm.ee ja www.facebook.com/justfilm

Otepääl pakutakse koolialguse puhul pannkooki

Fotodel: pannkoogipäev 2011. aasta septembris, fotod: Monika Otrokova

2. septembril 2013 toimuvad Otepääl enamike haridusasutuste õppeaasta avaaktused. 2. septembril kell 11.00 – 13.00 pakuvad Otepää vallavalitsuse töötajad vallamaja ees kõigile koolilastele, lasteaialastele ja lastevanematele koolialguse puhul pannkooke.

Ühine pannkoogipäev saab teoks tänu Otepää Naisseltsi ja Otepää Naiskodukaitse toele. “Kooliaasta alguse tähistamine pannkoogipäevaga sai Otepääl alguse paar aastat tagasi,” sõnas Otepää vallavanem Merlin Müür. “Loodame, et sellest saab edaspidi üks tore traditsioon”.

Rein Sikk: Kas hiigelkraavitamine tõstab külarahva turvalisust?

Auväärt külauudiste lugejad, suurlinnadest väljapoolse elu hindajad!

Avaldasin Eesti Päevalehes 29. augustil artikli: “Uue aja maanteekraavid külvavad ääretut pahameelt ja suurt rahulolu“.

Tõin seal välja probleemi, et hoolimata kümnendi kestnud nn eurokraavitamisest pole maanteeamet senini suutnud avalikkusele veenvalt selgitada selle tegevuse kasulikkust meie liiklusohutusele. Öelda roolikeerajate seltskonnas “maanteekraav” on täna sama, mis minna tikkudega heinaküüni.

Paraku pole ei maanteeamet ega ka politsei põhjalikult analüüsinud, kas liiklusõnnetuste raskusaste, autode purunemine ja inimvigastused on seotud maanteekraavide sügavusega, piirete olemasolu või puudumisega, teepervede laiusega. Rääkimata sellest, kas järsuseinaliste kraavidega teedel sõitmine lisab liiklejaile turvatunnet või hoopis pärsib seda. Sellist analüüsi pidasid väga vajalikuks ka loos tsiteeritud kiirabi, kindlustusseltside ja roolikeerajate esindajad.

Eriti kurvaks muudab olukorra see, et teedeehituseks ja kraavitamiseks kulutatakse suurtes summades Eesti ja Euroopa maksumaksja raha, mis peaks ju elu ja olud paremaks tegema. Paraku näib, et avalikkus nii ei arva, tunnetades hiigelkraavitamist pigem raiskamisena.

Et teemaga edasi minna, ootan nüüd oma meiliaadressile: rein.sikk@epl.ee lugejate kirju, kus oleks konkreetselt välja toodud teie konkreetsed kogemused maanteekraavidega ja teepervedega. Hea kui kirja saaksid pandud nii tee täpne asukoht kui ka vahejuhtumite kirjeldus. Ja teie konkreetne arvamus, miks üks või teine kraav end õigustab või ei õigusta. Vajadusel garanteerin autorile anonüümsuse.

Rein Sikk, Eesti Päevaleht

Gruusia ettevõtjad õppisid Eestis toiduohutust

Kuusteist Gruusia ettevõtjat ja ametnikku tutvusid eile ja täna toiduohutusalase arengukoostöö projekti raames Eesti piimandusettevõtetes kasutatud lahendustega rahvusvaheliste toiduohutusnõuete täitmiseks.

“Vaid 6% Gruusia toiduettevõtjaid kasutas 2011. aastal tootmises rahvusvahelisi toiduohutuse standardeid, mis on suur probleem kaubavahetusele,” ütles põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank. “Eesti kogemus veenab, et toiduohutust saab kiiresti ja tõhusalt parandada, hea tase on võimalik ka väikeettevõtetes.”

Ruve Šanki sõnul oli huvi Eesti kogemuse vastu suur. “Kõigi eelduste kohaselt on oodata Gruusia ekspordi kasvu Euroopa Liitu, mis aga eeldab toiduohutusnõuete ja standardite täitmist. Gruusia ettevõtete huvi Eesti toiduainetööstustelt õppida oli väga suur,” sõnas Šank. “Juba leiti ka edasisi koostöökohti juustumeistrite koolitamiseks ja tõumaterjali parandamiseks koostöös Eesti tõuaretusühistuga.”

Projekti raames valiti välja pilootettevõtted Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja kohalikud eksperdid, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias.
Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot. Gruusia on Eesti arengukoostööpoliitika üks prioriteetriike.

Vajalike reformide läbiviimiseks toetab Euroopa Liit Gruusiat mahuka “Comprehensive Institutional Building” (CIB) programmiga (eelarve 14 miljonit eurot), mille raames aidatakse 2015. aastaks üles ehitada Gruusia Toiduamet ja riiklik toiduohutussüsteem.

Matkasport annetas Kiviõli lastele mäesuusakiivrid

Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid eile koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli Mere ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 poolt heategevuskampaania “Kiviõli lapsed mäele” käigus koolile kogutud varustusest.Heidi_Uustalu_&_Tarmo-Mere
Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt sealsetele põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.
2013.a on Ida-Virumaa Eestimaa Spordipealinn – seda tiitlit kannavad üheskoos 22 Ida-Virumaa linna ja valda. Idee taga on Eesti spordiringkonnad, Spordiaasta MTÜ, KÜSK jt. Spordipealinna eesmärk on laiendada liikumisharrastuse kandepinda üle Eesti, viia aasta jooksul ühes Eestimaa piirkonnas spordielu tuntavalt edasi ning teha maakond või omavalitsuste konsortsium üle-Eestiliselt ja positiivsest küljest nähtavaks. Vaata: www.spordipealinn.ee või www.facebook.com/spordipealinn.