Võru linn saab üle 1500 LED-tänavavalgusti

Võru tänavate valgustamisel võetakse kasutusele paremat valgusjaotust ja rahasäästu pakkuv valgusdioodi ehk LED-tehnoloogia, Austriale müüdud süsihappegaasi kvoodi eest vahetatakse linnas välja 1552 tänavavalgustit, vahendab BNS.

„Tänu uutele LED-valgustitele muutuvad Võru tänavad õhtusel ajal paremini valgustatuks ning valgustamine ise läheb odavamaks,” sõnas Võru linnapea Jüri Kaver. „See on hea uudis kõigile linlastele, sest mida paremini on tänavad valgustatud, seda turvalisem on meie keskkond,” lisas ta.

Projekti rahastab 90 protsendi ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), teatas Võru linnavalitsus BNS-ile. Lisaks Võru linnale uuendatakse projekti raames tänavavalgustus ka Kuressaares, Valgas, Jõhvis, Haapsalus, Keilas ning Paides.

Neljapäeval toimus Võrus projektile pühendatud teabepäev, kus KIK-i ja Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistid andsid ülevaate plaanidest ning vastasid küsimustele.

„LED valgustitel on võrreldes praegu kasutatavate kõrgrõhuvalgustitega mitmeid eeliseid,“ rääkis Tiiu Tamm tehnikaülikooli elektroonika instituudist. „Alates ühtlasemast valgusjaotusest, paremast värviesitusest kuni väiksema energiakuluni,“ lisas ta.

Prognoosi kohaselt läheb Võru tänavavalgustuse uuendamine maksma 2,3 miljonit eurot, millest 90 protsenti moodustab KIKi toetus.

„Projekti raames tehtavate ehitustööde maht selgub peale projekteerimise ja ehitustööde hangete läbiviimist,“ rääkis OÜ Taristuhaldus juhataja Olev Lüütsepp. „Prioriteet on valguspunktide nüüdisajastamine, kuid lähteülesanne näeb ette ka toitekaablite viimist maa alla, kus see on vähegi võimalik. Vahetusse lähevad ka amortiseerunud laternapostid.“

Kokku on Võrus 1800 tänavavalgustit. Ehitustööd algavad tuleva aasta mais ning peavad lõppema aasta lõpus.

Moldova valib Eesti eeskujul e-tervise teenuseid

Praxise eestvedamisel ja Välisministeeriumi toel viibivad Eesti e-tervise spetsialistid sel nädalal Moldovas, et jagada kogemusi ja teadmisi e-tervise lahenduste osas. Viimase aasta jooksul on eksperdid aidanud arendada Moldova riiklikku e-tervise strateegiat ning nüüd valitakse välja need teenused, mida Moldovas järgneva kahe aasta jooksul juurutama hakatakse.

Üks ekspertidest, doktor Peeter Ross märgib, et Moldova e-tervise lahenduste osas on valmis juba väga mitmed olulised komponendid. “On väga tore märkida, et selles faasis on Eesti e-tervise rakendamise kogemustest Moldovas kõige suurem kasu ning praegu saame maksimaalselt ära kasutada Eesti kogemust, et Moldovas juba alustatu edukalt lõpule viia,” tõdeb Ross.

Tervishoiuinformaatika ekspert Ain Aaviksoo toob välja, et Moldova on hea näide Eesti praktilise kogemuse jagamise võimalusest. “Moldovas eksisteerib unikaalne võimalus toetada vajalikke ümberkorraldusi tervishoiusüsteemis, kasutades kaasaegseid IKT võimalusi,” lisab ta.

E-teenused aitavad kaasa tervisega seonduvate tegevuste läbipaistvuse suurendamisele, suurendavad ravikvaliteeti ning annavad võimaluse analüüsida olemasolevaid protsesse ja teha tervishoidu efektiivsemaid investeeringuid. Moldovas on praeguses faasis oluline leida just sellised teenused, millest elanikud kiiresti ja vahetult kasu saaksid. Selle näiteks on pideva infovooga integreeritud haigla- ja perearstivõrgustik või Eestis tugevasti kanda kinnitanud digiretsept.

Eesti poolt on e-tervise teenuste arendamise projekti kaasatud tervishoiu analüütik Priit Kruus Praxisest, tervishoiuinformaatika ekspert Ain Aaviksoo, e-tervise ekspert Peeter Ross ning e-Riigi Akadeemia ekspert Arvo Ott.

Eesti poolt veab projekti Poliitikauuringute Keskus Praxis ning Moldova-poolseteks partneriteks on sealne Tervishoiuministeerium ja kohalik WHO esindus. Projektitegevusi kaasrahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. E-tervise teenuste arendamise projekt on üks osa laiemast koostööst Eesti ja Moldova valdkondlike organisatsioonide vahel.

 

Maablogi: Eestis tehakse kolm LEADER-projekti päeva kohta

Kiideva linnutorn. Foto: Ants Maripuu
Kiideva linnutorn. Foto: Ants Maripuu

Kuue aasta jooksul on Eestis läbi LEADER-lähenemise panustatud kodukohtade arengusse ligi 13 miljonit eurot aastas. Kuigi praeguse maaelu arengukava viimane, seitsmes aasta koos oma projektidega alles kestab, teeb see perioodi 2007–2013 peale kokku üle 86 miljoni euro, mille iga piirkond on saanud kohalikku arengusse suunata. Selleks on tehtud koguni 6000 projekti ehk ligi kolm projekti päeva kohta.

Eesti maapiirkondades tegutseb kokku 26 kohalikku tegevusgruppi, mis katavad maapiirkonna peaaegu sajaprotsendiliselt. Igal aastal on nad saanud erinevate projektide vahel jaotada keskmiselt 12,78 miljonit eurot. Niisiis – kuidas kerkis Sinu kodukohta uus vinge palliplats või seikluspark? Loe edasi: Maablogi: Eestis tehakse kolm LEADER-projekti päeva kohta