„Põllumajandus, mis sõltub taastumatutest energiamahukatest ressurssidest, ei saa praegusel kujul jätkuda. Ka tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, toitained tuleb suunata ringlusesse ning vähenema peab sõltuvus välistest sisenditest,“ ütles dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL. „Et mahepõllumajandus saaks peavoolusuunaks, on vaja võrreldes tänasega oluliselt kiirendada innovatsiooni: nt efektiivsete biokontrolli meetodite arendamine kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel, mahetootmisesse sobivate sortide aretamine saagikuse tõstmiseks jpm.“
Mahetootmisel on suur potentsiaal toota ressursisäästlikult ja keskkonnasõbralikult piisavalt toitu, kuid selleks tuleb senisest enam panustada mahetootmise arendamisse ja teadusuuringutesse. IFOAMi ELi grupi teadusuuringute visioon aastaks 2025 sõnastab kolm eesmärki: maapiirkondade majanduse võimendamine regionaalsel ja globaalsel tasandil; toidu ja ökosüsteemide kindlustamine ökointensiivistamise kaudu ning kvaliteetse toidu tootmine tervise ja heaolu tagamiseks.
Muldade degradeerumine on probleem kogu maailmas, kuid viljakas muld on kvaliteetse saagi aluseks. Maaülikooli teadusprorektor Anne Luik rõhutas, et mahepõllumajandus pakub võimalusi tuleviku toidutootmiseks. „Mullaviljakuse säilitamiseks tuleb külvikorras kasvatada liblikõielisi taimi; taime- ja loomakasvatus peavad toimima ettevõttes koos, mitte eraldi ning sõnnik peab jõudma tagasi põllule väetiseks. Väga tähtis on elurikkuse säilitamine ja suurendamine põllumajandusmaastikel, tagada tuleb ökosüsteemi ja aineringluse stabiilsus,“ sõnas Anne Luik.
Mahepõllumajanduse hetkekolukorrast Eestis ja selle arenguvõimalustest rääkis konverentsil Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. Teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare andis ülevaate ministeeriumi toetatud kohalikest ja rahvusvahelistest rakendusuuringutest. Eestis mahepõllumajandusuuringuid tutvustasid Eesti Maaülikooli, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse teadlased. Teemaks olid mullaviljakuse hoidmine maheviljeluses, teraviljakasvatusse sobivate sortide saagikus, porgandi, puuviljade ja marjade maheviljelus, piimaveiste ja lammaste söötmine.
Konverentsil osales üle 200 inimese: mahetootjad, -töötlejad, teadlased jt mahetoidu huvilised. Konverentsi korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Eesti Maaülikooliga.
IFOAM on ülemaailmne mahepõllumajanduse katusorganisatsioon, mis ühendab 870 organisatsiooni 120 riigist.
Allikas: Eesti Maaülikooli Mahekeskus