2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel räägitakse Eestis emakeelena 157 keelt. Eesti keelt räägib emakeelena 68,5% rahvastikust, kümnendik rahvastikust oskab mõnd eesti keele murret.

Eelmise, aastal 2000 toimunud loenduse andmetel kõneldi emakeelena 109 keelt. Kõige enam räägitakse emakeelena eesti keelt (886 859 – 68,5%), vene keelt (383 062 – 29,6%) ja ukraina keelt (8012 – 0,6%). Üle saja rääkijaga emakeeli on Eestis kokku 25.
Loendusel sai märkida emakeelena ka viipekeelt. Eesti viipekeele märkis emakeelena 147 inimest.
Lõppenud rahvaloendusel said eesti emakeelega inimesed esmakordselt märkida üles ka eesti keele murdeoskuse. Mõnd murret oskas 131 243 inimest ehk 10,1% Eesti püsielanikest. Kõige enam märgiti Võru murde (87048, sh Setu murraku – 12549), Saarte murde (24 520, sh Kihnu murraku – 1320) ning Mulgi murde (9698) oskust.
Detailsemad andmed emakeele ja murdeoskuse kohta on avaldatud statistika andmebaasis.
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist  2011 kuni 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.