Päev: 7. august 2012

Rakke vald kutsub rahvast valla päevadele

Laupäeval, 11. augustil tullakse Rakke vallas kokku, et kohtuda kodukandi inimestega, vahetada mõtteid, avardada kogemusi ning olla osakesed kogukonnast.

Osalejaid oodatakse kirbuturule, mõttetalgutele Rakke hariduse teemadel, kodukohvikutesse ja laadale. Esinema on tulemas eesti-ukraina folkbänd Svjatra Vatra, päeva juhib Margo Mitt. Terve päeva on avatud Rakke Muuseum ja Rakke Gümnaasium

Ametlik päevakava järgmine:
kell 9.00-16.00 Laat ja KIRBUTURG
kell 11.00 I Kontsert – Rahvatantsukontsert
kell 12.oo II Kontsert – Laulukontsert
kell 13.00 Mõttetalgud “Kuidas elad Rakke Haridus?”
kell 14.00 Line-tantsu pooltund
kell 15.00 SPORTLIKUD VÕISTLUSED Rakke GM staadionil
kell 17.00 III Kontsert – Ansambel “Svjata Vatra”

Üritused toimuvad Rakke Gümnaasiumi ja õpilaskodu ümbruses. Rohkem infot Rakke valla päevade kohta leiab siit.

Sännas on tulemas täherahva pidu

10. augustil toimub Võrumaal Sännas Kultuurimõisa juures täherahva pidu – ASTROFEST.

Päeva jooksul pakutakse tegevust kogu perele – nii suurtele kui väikestele. Ilusa ilmaga ollakse õues, vihmase ilmaga sees.

Kava:
11.30 Taevaraja esitlus, ekskursioon Taevarajal
12.30 “Starlab” Planetaariumi seanss
14.00 “Starlab” Planetaariumi seanss
15.30 “Starlab” Planetaariumi seanss
17.00 astronoomia loeng, lektor Jaan Einasto
18.00 päikesevaatlus teleskoobiga
18.45 Kuuteemaliste fotode näituse avamine
19.00 – 23.00 kontsertprogramm: Joel Tammik ; Argo Vals Bänd ; Kosmofon.

Lastele kogu päeva jooksul õpitoad: planeetide meisterdamine/värvimine, näomaalingud jne. Veel saab proovida Sännas valminud futuristlikku veesõidukit Aquavelo. Maitsta saat Pitsa itaalia puukütteahjus valmistatud pitsat ja Kadri maitsvaid kooke, kohvi ja teed.

Kontserdid ja õpitoad on tasuta, kuid toimkond on annetuste eest tänulik. Astrofesti toetab: Keskkonnainvesteeringute keskus, Eesti Kultuurkapital, Rõuge vald, MTÜ Sänna Kultuurimõis, Leader programm, Eesti Astronoomia Selts, Teaduskeskus AHHAA.

Heiki Vilep pani Jõksi Jõgevamaal seiklema

Laupäeval Torma vallas peetud XIII Võtikvere raamatuküla päeval esitleti lastekirjanik Heiki Vilepi Jõgevamaa teemalist lasteraamatut  „JÕKS ja viis imelist päeva“

Lastekirjanik Heiki Vilepi kirjutatud raamatut esmaesitlesid Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja raamatu autor XIII Võtikvere raamatuküla päeval „Maa ja linna lood“ 4. augustil. Eelkõige esimese kooliastme vanustele lastele kirjutatud Jõgevamaad tutvustav raamat muudab ajaloolised sündmused, muistendid ja objektid reaalselt  toimivateks ja atraktiivseteks.

Idee Jõgevamaad tutvustava lasteraamatu kirjutamiseks  tuli 2010. aasta lõpus. “Meie maakonnas on palju põnevaid vaatamisväärsusi, legende ja ajaloolisi isikuid. Sellega seoses tekkis mõte, et sobilikul ja lastepärasel moel võiks need kokku koondada ühtseks tervikuks läbi lapsesõbralike silmade ning teha oma maakonna lastele väärtuslik kingitus. Usun, et raamatus kirjapandud lood annavad lastele teadmisi oma kodupaigast ja suunavad huvi uute tarkuste poole,“ rääkis raamatu sünniloost maavanem Viktor Svjatõšev, kes presenteeris raamatut koos Heiki Vilepiga.

Raamatu koostamise ettevalmistustöödega alustas kirjanik Heiki Vilep möödunud aasta suvel, kui rändas mööda maakonda ja tutvus kohalike vaatamisväärsustega, kogus  informatsiooni ja pildistas huvitavaid objekte.

Raamatu peategelasteks olev sõbralik ja hakkaha muinasjutuline olend  Jõks ja 7- aastased lapsed viivad lugeja ajaloolisele reisile, et kohtuda põnevate seikluse ja isikutega maakonna kõigis kolmeteistkümne omavalitsuses. Illustratsioonid on valminud koostöös Jõgeva maakonna koolidega. Õpilased  joonistasid pildid lugude juurde raamatu autori käsikirja tekstide ja pildistatud objektide põhjal.

Lasteraamatu tiraaž on 2000 ning see on mõeldud Jõgeva maakonna koolidele, lasteaedadele, raamatukogudele ja Jõgeva maakonna 1. klassi minevatele õpilastele kingituseks.

Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“ andsid välja Jõgeva Maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga. Võtikvere raamatupidu sai teoks sellest paigast võrsunud Eesti- Soome ajakirjaniku, kirjaniku ja filmitegiga Imbi Paju eestvedamisel.

Jaan Lukas

Võru Linnagaleriis saab näha kahe sõbra isikunäitusi

Alates tänasest on Võru Linnagaleriis avatud kahe Vanal Võrumaal sündinud sõbra Leonhard Lapini ja Aivar Rumvolti isikunäitused.  Näitustega tähistavad kunstnikud oma juubeleid.

Aivar Rumvolt on Võrumaa tunnustatuim keraamik, kes oma loomingu kõrvalt jõuab õpetada kümneid keraamikahuvilist. Rumvolt ise on öelnud enda kohta: «Olen midagi vahepealset – kunstkäsitööline.» Juubelinäitusel on eksponeeritud põhiliselt rakukeraamika. Selle keraamikavalmistamise tehnoloogia juured ulatuvad 16. sajandi Jaapanisse, kus teetseremoonia tarvis hakati valmistama minimalistlikke, lihtsa dekooriga teenõusid. Rumvolt on oma töödes püüdnud just järgida sama loomuliku lihtsuse põhimõtet. Osa eksponeeritud töödest on põletatud Värskas, sealse talumuuseumi puupõletusahjus. Kõik tööd on valminud sellel suvel.

Leonhard Lapini isiknäitus koosneb kahest seeriast – “Protsessid” ja “Erootilised kollaažid”. Leonhard Lapin on eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja. Õppinud aastatel 1966-1971 ERKI- s arhitektuuri eriala. Lapin on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu liige.Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Lapin on olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance’ite loomisel, samuti on Lapin lavastanud etendusi. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes- ja erakogudes üle maailma. Rahvusvahelist tähelepanu on äratanud ka tema graafika.

Näitused jäävad avatuks kuni 30. augustini ja on külastamiseks tasuta.

Füsioterapeut ootab huvilisi Viljandi järve randa treeningule

Füsioterapeut Liina Koppel ootab kõiki, kellele meeldib tervislik liikumine, Viljandi järve randa mänguväljakule.

Viljandi linnavalitsuse teatel on esimene treening kavas 8. augustil kell 17.30 ning edaspidi hakkavad juhendamisega treeningud toimuma igal kolmapäeval kahe kuu vältel. Treeningud on tasuta.

Viljandi haigla füsioterapeudi Liina Koppeli sõnul on järveäärne mänguväljak ja sealne looduslik keskkond justkui loodud mõõdukaks füüsiliseks treeninguks. “Viljandi ranna väljak on disainitud just selliselt, et seadmeid saavad kasutada nii lapsed kui täiskasvanud. Mõnusaks ajaveetmiseks pole juhendamist tarvis, küll aga on hea juhendaja abiga mõned treeningvõtted läbi teha,” lisas Koppel.

Idee rakendada laste mänguväljakuid täisealiste ja eakate füsioteraapia teenistusse sündis 2004. aastal Soomes. Firma Lappset Group OY töötas koos teadlaste ja füsioterapeutidega välja kolme generatsiooni mängu- ja tervisespordiseadmed.

Mängulisi harjutusi ja katsumusi pakkuv mänguväljak avati Viljandi järve rannas 2011. aasta lastekaitsepäeval.

Järvamaal joostakse depressiooni teavitamiseks

Foto: Wikipedia.org

11. augustil joostakse Türi linna piirilt mööda kergliiklusteed Vodjale depressiooni teavitamiseks ja depressiooniohvrite mälestamiseks.

Marsruut on 21,1 kilomeetrit ehk poolmaraton, mida osalejad võivad läbida ka jalgsi. Aleksandri poolmaratoni nime kandval üritusel on osalejatel palutud kanda musta T-särki, et väljendada depressiooni ja leina värvi.

Aleksandri poolmaratoni eesmärk on tõmmata tähelepanu depressioonile kui tõsisele ja laialt levivale haigusele. Üritusele andis nime korraldajate lähedane inimene Aleksander, kes loobus elust 1. juulil 2012. aastal. Arvatakse, et üle poolte enesetappudest on põhjustatud depressioonist. Eestis on enesetapu sooritanuid enam kui liiklusõnnetustes hukkunuid. Enesetapp on 15-29aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis. Ometi pole sellele teemale niivõrd tähelepanu pööratud kui liiklusohutusele, HIVle, HPVle või muudele haigustele.

Kuna tegemist on ekspromtüritusega, siis on seatud osalejate piirarvuks 50. Korraldajad loodavad, et sellest kujuneb välja traditsioon ning depressioon ja enesetapud väljuvad tabuteemade seast. Samas, et kõigil oleks rohkem aega märgata lähedast ja aidata raskematel eluperioodidel.

Lähem informatsioon ja registreerimine toimub Facebookis või pamela@pamela.ee.