Aasta Puitehitiseks valiti väliköök Padise vallas

Eile, 17. novembril kuulutati V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ raames välja konkursi Eesti Parim Puitehitis 2011 võitjad. Aasta Puitehitis 2011 auhinna andis eile KUMU suures saalis üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ avas keskkonnaminister Keit Pentus, kes ütles: „Kui me räägime puidust ja ehitamisest, kerkib paljudel endiselt silme ette armas palkmajake metsaveerel. Kuid puidus on peidus palju rohkem võimalusi. Eesti linnade puitmajade rajoonid on täna oma õdusa atmosfääriga meie kõigi uhkus, mida turistid kadedalt vaatamas käivad. Ja maailmas ringi vaadates näeme, et puit sobib ka moodsate korrusmajade ning isegi kontserdisaalide ja spordihallide jaoks. Ma loodan, et tänane konverents inspireerib meid kõiki puitu Eestis rohkem, uuenduslikumalt, efektiivsemalt ja ilusamalt kasutama.“

Puitehituse senistest kogemustest ja tulevikusuundumustest rääkisid konverentsil Soome arhitekt Anssi Lassila, Hollandi arhitekt Pieter Weijnen, Växjö linnavalitsuse esindaja Hans Andren, Norra ettevõtja Age Holmestad ja Austria arhitekt Andreas Cukrowicz.

Eesti Parima Puitehitise konkursile laekus tänavu 23 avaldust ehitiste kohta, mis vastasid konkursi tingimustele. Nende seast valis žürii välja 10 ehitist, mille seast omakorda valiti aasta parimaid. 2011. aastat võiks iseloomustada installatsioonide aastaks. Ehitised esindasid laialdast arhitektuurset vahemikku. Esitatud olid nii väiksemad vormid, eramud, avalikkusele mõeldud hooned, spordisaalid kui ka suuremad ühiskondlikud objektid.

Eesti Parimaks Puitehitiseks valis žürii üksmeelselt Peeter Loo ja Jan Skolimowski (KAMP AB) projekteeritud väikevormi Padise vallas. Hoonet peeti parimaks just tänu tema arhitektuursele sobivusele looduskeskkonda. Kuigi tegemist on “kõigest” väliköögiga, kõnetas hoone lihtsa elegantsuse, avaruse ja loogilise praktilisusega.

Lisaks parimale otsustas žürii ära märkida Rene Valneri projekteeritud passiivmaja Võru linnas. Žürii üllatuseks osutus maja tellijaks pensioniikka jõudnud paar. Maja paiknes lõunasse pööratud mäenõlval ja koosnes kolmest tehases valmistatud moodulist, mille ehitamisel oli ühena esimestest kasutatud ristkihtpuitu. Õige paigutus ilmakaarte suhtes ja suurepärane õhutihedus peaks tagama maja energiasäästlikkuse.

Andres Siimu ja Kristel Ausingu (AB Siim ja Kreis) projekteeritud Tamme Staadion Tartus hinnati tänavu parima liimpuidu kasutamise eriauhinna saajaks, kuna lahendus oli lihtne ja otstarbekas, samas aga elegantne.

Parima fassaadilahenduse kategoorias osutus auhinna saajaks Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri projekteeritud ajutine suvelava Rakveres. Kuigi tänaseks on ehitis juba maha lammutatud, arvas žürii, et tegemist oli ülimalt väljapaistva lahendusega, mis jättis kõigile, kes seda oma silmaga nägid, väga positiivse elamuse. Ehitise on jäädvustanud Ott Kadariku tehtud kunstipärased fotod.

Parima vineerikasutuse eripreemia läks ühehäälselt Reet ja Liisa Põimele Keila Muusikakooli (arhitekt Andres Põime) kontserdisaali sisekujunduse eest. Kujunduse kohta võib öelda „õige asi õiges kohas“; lisaks on saal kahtlemata väga kõrgetasemeline maailma kontserdisaalide akustikapildis. Akustilise lahenduse väljatöötamisel oli abiks Linda Madalik.

Konkurssi korraldab Puuinfo koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Žüriisse kuulus kuus liiget, kelleks olid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindajad.

Konkursi žüriisse kuulusid:
Peeter Pere (arhitekt) – Eesti Arhitektide Liit, Urmas Elmik (arhitekt) – Eesti Projektbüroode Liit, Targo Kalamees (insener/professor) – Tallinna Tehnikaülikool, Karin Paulus (teadlane) – Eesti Kunstiakadeemia,
Indrek Peterson – Eesti Ehitusettevõtjate Liit,
Märt Riistop (insener) – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.