Täna kell 13.00 avatav XIX Viljandi pärimusmuusika festival meelitab rütmidest pakatava programmiga kokku tõenäoliselt tuhandeid muusikasõpru nii lähedalt kui kaugelt.
Avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised tantsudest ja rütmidest tulvil noored inimesed. Avamisel püütakse leida vastuseid küsimustele: Mis oleks saanud, kui trummid oleksid mujalt meile jõudnud tuhandeid aastaid tagasi? Kuidas sel juhul kõlaks reinlender või kuidas tantsitaks labajalga?
Festivali põhiprogrammis on 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.
Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.
Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. “See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö — tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt — on vilja kandnud. Aastatega on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina,” rääkis Kiviberg.
Pealik märkis, et pärimusmuusikat õpetatakse nüüdseks kahes akadeemias ja enamikes muusikakoolidest, tänu millele on see žanr tõusnud professionaalse muusikastiilina süva-, džäss- ja popmuusika kõrvale. “Pärimusmuusikat ja sellel põhinevaid seadeid kasutatakse sageli tele- ja raadiosaadete, teatrietenduste ning filmide ilmestamiseks. Väga palju sellest on sündinud just Viljandi pärimusmuusika festivali vaimust,” sõnas Kiviberg.
Seekordse pealkirja “Rütm ja pulss” vaimus püüavad festivali korraldajad rõhutada nakatava rütmilisuse tähtsust viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides. Lisaks tutvustatakse teiste rahvaste rütmipille.
Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, on noorem põlvkond järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama hakanud. Kivibergi sõnul ei saa festival sellest mööda vaadata: “Mine tea, võibolla on löökpillitraditsioon pärimusmuusikas just meie ajal tekkimas.”
Lisainfot leiab festivali kodulehelt.