Elame Eestimaal, kus talv kestab peaaegu pool aastat. Värsket hakkame aiast saama alles maikuu lõpus. Kas on midagi, mida saame tervise turgutuseks tarbida kohe praegu?
Me arvame, et salatiks sobivad vaid poest ostetavad jääsalatid jt salatid ning enamus inimesi ei tea, et nendest palju väärtuslikumad on umbrohuna kasvavad taimed. Kui te omate oma aeda, siis leidke sealt naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad. Ärge neid minema visake. Need on väga väärtuslikud toiduained igapäevaseks kasutamiseks. Külvake endale ökonisu ja oder peenrasse, siis saate nende võrseid tarbida smuutidena.
Esimesed väiksed lehed on kõige võimsamad, nendes on kõik elu alustamiseks vajalikud ained, lisaks on neisse paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada kogu taim eluks vajalikuga. Inimene võiks sellest samuti osa saada. On ju läbi aastatuhandete söödud just neid toiduaineid, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, seemneid, vilju, kevadel aga rohelisi taimi.
Nõgesed ja naadid koos aias tärkava peterselli ja murulauguga on suurepärane toidulisa nii toorelt kui ka kuumtöödeldud toidule pärast tulelt ära võtmist juurde panemiseks. Siis tulevad juba paiseleheõied, võilillelehed, nurmenukud, jänesekapsad ja esimesed puude lehekesed. Vihmaste ilmadega hakkavad kasvama ka vesiheinad – äärmiselt mahlased ja õrna maitsega taimed.
Kellel on vaja aiamaad kaevata, siis võite alles jätta erinevaid taimejuuri – võilille juured, mida lisada kootava maitse saamiseks,
orasheina juured, et neist kisselli keeta või magusaks saiajahuks kuivatada ja jahvatada – nad on hea magusa maitsega, nii et neid võib ka niisama närida.
Kevade edenedes hakkavad aiamaal kasvama maltsad. Need taimed on meie koduseks spinatiks – pole vaja külvata ega spetsiaalselt rohida, lihtsalt mine ja korja. Sobib nii rohimise ajal suhu pista kui ka toitudesse lisada.
Toorelt võib süüa kõiki mittemürgiseid taimi, mis oma maitselt just hamba all ei karju. Toorelt tarbides ei pea kartma ka taimede neid kõrvaltoimeid, mis tekivad nende keetmisel. Nimelt oksaalhapped spinatis, oblikas, rabarberis; verd paksendav toime nõgestel, paiselehel, teelehel ja teistel kootava mõjuga taimedel.
Rohelist peetakse kõige toitainerikkamaks toiduks. Sealt saab kõiki teadaolevaid vitamiine ja mineraale, klorofülli ja karotenoide,
antioksüdante, aktiivseid ensüüme, immunomoduleerijaid ja isegi valke (täpsemalt aminohappeid).
Nisuvõrse on imeliselt tasakaalustatud toitaineallikas. Suurepärane oluliste ja vähemoluliste mineraalide allikas. Nad sisaldavad eriti palju kaltsiumit, magneesiumit, mangaani, fosforit ja naatriumit, samuti jälgmineraale tsinki ja seleeni, mis kõik on südame- ja veresoonkonna ning immuunsüsteemi funktsioneerimise jaoks olulised ained. Nisuvõrsed on ka B-vitamiinide foolhappe, pantoteenhappe, koliini ning B-12 vitamiini taimne allikas. Kasuta võrseid salatisse ja smuutidesse. Võrseid saad ka idandamisnõus toas kasvatada.
Rohttaimed koos lutserni ja vetikatega on kõige rikkalikumad klorofülliallikad sellel planeedil. Klorofüll ja roheline rohi kõikjal
on elu eelduseks. Rohelised taimerakud on ainsad, mis on võimelised energiat saama otse päikesest. Kõige elusa jaoks vajalik ürgne energia on seega valgusenergia. Kui energiaväljund päikesest peaks lõppema, aeglustuksid kõigi elavate organismide funktsioonid aegamööda ja ühel hetkel peatuksid.
Kasuta naadi, nõgese, võilille, maltsa, vesiheina jt lehti salatisse nagu salatilehti, tee smuutisid, blenderdades puuviljade ja marjadega. Viimane on suurepärane kosutus igal hommikul enne tööle minekut.
Smuutide näiteid:
1. Paar peotäit rohelist, banaan magustamiseks, marjad ja vesi.
2. Kestadest puhastatud greibitükid, kooritud kiivid, seemneteta kooritud apelsin, peotäis noort umbrohu rohelist: nõgest, võilille,
naati jt ja 2 tassi vett
3. 1 kimp võilillelehti, 1 kurk, 3 tassi vett
Head isu!
Annely Soots, Stella Jakobson, Kristel Uibo ja Sille Poola
Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon, www.toitumisteraapia.ee