Eesti Maavarade Ühing esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, et vaidlustada 15. märtsil Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsus kinnitada “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”.
Eesti Maavarade Ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk ütles, et arengukava on läbinisti ebapädevalt koostatud dokument, mis kahetsusväärselt ei arvesta kuidagi Eesti maavarade kui rahvusliku rikkuse heaperemeheliku kasutamisega. “Vaatamata aktiivsele tööle aidata kaasa sisuliselt tugeva arengukava valmimisele peame kahjuks tõdema, et Ansipi valitsus sõidab taas justkui suurettevõtjate poolt rööbastele pandud rong üle nii kodanikest kui keskkonnast,” ütles Pukk. „Antud arengukava kinnitamise tagant paistavad selgelt välja suurettevõtjate kõrvad. Tegemist on eelkõige ehitusettevõtjate jõulise lobby tulemusega, mis aitab kindlustada nende ärihuvisid.“
Märtsi keskel, vaevalt nädal pärast valimispäeva ja keset pingelisi koalitsiooniläbirääkimisi kiitis valitsus heaks “Ehitusmaavarade riiklik arengukava aastateks 2011-2020”. Vahetult enne valimisi saadeti arengukava Riigikantselei poolt kahel korral Keskkonnaministeeriumisse tagasi täienduste sisseviimiseks, kuid pärast valimisi võeti see siiski vastu ilma täiendusteta.
Heaperemeheliku maavarakasutuse eest seisev kodanikuliikumine Eesti Maavarade Ühing peab valitsuse käitumist ülbeks, erapoolikuks ja vastutustundetuks ning leiab, et sel kombel arengukava heaks kiites on astutud pikk samm negatiivse arengu suunas.
Ühing on seisukohal, et arengukava on koostatud puudulikult, võttes aluseks valed lähtekohad ja eesmärgipüstitused. Nii on näiteks arengukavas pearõhk majanduslikel kaalutlustel, loodus- ja elukeskkonnaga seotud kaalutlused ei ole esitatud samaväärses mahus.
Seda aspekti toob arengukava muude puuduste kõrval esile ka Keskkonnainspektsioon. Samas, kaks nädalat pärast täiendusettepanekute saatmist kiidab Keskkonnaamet arengukava eelnõu muutmata kujul heaks.
Lisaks arengukavale on tehtud rida vigu ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamisel ja menetluses ning avalikkuse kaasamisel. Eriti kummaline on asjaolu, et hoolimata KSH aruande puudustest on selles siiski esitatud mõned olulised soovitused, ent arengukavas on isegi need arvestamata jäetud.
Allikas: Eesti Maavarade Ühing