Pärnäti moro pääl sais kogoni kats massinat: 2000. aastaga Škoda ja 2001. aastaga Lada 08. Ku tä Vinne massinaga sõit, sõs tükütäs esieränis müüdä sõitma. «A tuu võtt kah sada sisse ja viil rohkõmbki ku tahat!» lüü korgõn iän mehe ainukõnõ silm helkämä nigu poiskõsõl.
Muido sõit Pärnät iks «vällämaa» massinaga, a ku midägi puru lätt, sis piät tõnõ kõrraga võtta olõma. «Ku mul autot ei olõssi ja sõita es lubatasi, sis ma siin ellä es saasi,» seletäs Pärnät. «Kohe ma lää: bussi kõik omma är likvideeritü!» Egä nädäli käü tä Võrolõ süvvä otsma: sääl om puutõ rohkõmb.
«Avariid ei olõ tennü ja viinaga vahelõ ei olõ jäänü!» om Pärnät uhkõ. 40aastadsõn autojuhikarjäärin om täl õnnõ kats kõrda kõrravalvjidõga tegemist olnu. Tuudki Vinne aol. Pihkvan sai tä ütskõrd mulgu talongi: sõitsõ kõlladsõ tulõga üle risttii, ku miilits oll’ säläga. Sõs käänd’ miilits ümbre ja foorist paistu joba verrev.
Tõnõ pahandus oll’ kah Pihkvast tullõn, ku Pärnät tahtsõ lõunas kodo jõuda ja uma 07ga väega marutama tükse. «Sääl, kon Luhamaa päält tulõ är käändä, oll’ mul 140 seen, 105 pääle sai mõõtmisõ aos är,» seletäs tä.
Nõudsõ autojuhilua vällä
Lua sai Pärnät 1970. aastal päält pikkä taplõmist tohtridõga: miis oll’ sõa aigu ütest silmäst ilma jäänü. Nõvvokogo Liidun es tohe ütesilmälidse autot juhti, a Pärnät oll’ vällä nuhknu, et vällämaal võisi. Peräkõrd oll’ üts tohtri nõun Moskvan timä iist saisma. Sapigu ostmisõ lua sai Pärnät kätte kuu aigu inne autojuhilupõ: esämaasõa santõl oll’ õigus saia, a ka tuu iist tull’ sõti.
A kuis Pärnätist esämaasõa sant sai, tuu om umaette lugu. Koorastõst Uiakatsi järve veerest peri miis võeti 1943. aastaga sügüse Säksa sõaväkke, julgõolõgipolitseihte (SD). Riia takan laagrin opati vällä. Sääl sai Pärnät kolm kõrda trahvi tuu iist, et tä laagrin kinni olnuilõ juudõlõ leibä vei. Trahvis kästi ümbre kasarmu juuskõ. A Pärnätil oll’ juudõst hallõ, hää süämega võrokõnõ nigu tä om.
Radokuun 1944 pidi tä sõaliini pääle minemä, a pästse kõtutõbi: Pärnät praavu koton, ku Talliin ja Narva purus pommitõdi. Tagasi tä säksa sõaväkke es lääki «nahka turulõ viimä».
Põimukuun 1944 tull’ vinläne sisse ja Pärnät võeti vinne sõaväkke. Kasuimä värvse Pärnäti kats säksa mundrit mustas ja nii tä läts’. Vinläse muidoki tiidse nigunii, et tä säksa sõaväen oll’ olnu: kangli ala oll’ tuu märgis kahvliga veregrupp tätoveerit.
Kolm kõrda kullõldi üle, a midägi es tetä. «Ma veretüüd tennü es olõ,» seletäs Pärnät. Radokuu lõpun 1945 naati Säksa sõaväen olnuid viimä Sõrvõ, et üle viiä Kuramaalõ, kon säksa poolõ pääle lännü vlassovlasõ panni iks viil kõvastõ vasta.
A ku Pärnät Mõntu sadaman üten tõisi soldannõga tulõ ümbre sei, naati laskma. «Kiä minno lasi, jäi mul sammamuudu tiidmäldä niisama nigu Kalda raha var…kaomaminek ja viläsalvõst vilä kaominõ!» viskas miis parhilla tuu üle eski nall’a.
Pärnätil läts’ kuul kõrva mant sisse ja tull’ silmäst vällä. Tä viidi Kingissepä sõaväehaigõmaja surnukambrihe. A üts eesti tohtri oll’ tedä sääl kaenu ja ütelnü vinne tohtrilõ: «Kas tahat nätä: seo miis jääs ello! Ma lõika täl silmä vällä!» Leningraadi sõaväehaigõmajan panti Pärnätile klaasist silm ja saadõti kodo. Üten anti neli pätsi leibä ja Ameeriga konservõ. Leevä möi Pärnät Leningraadin kalli raha iist maaha.
Ku Pärnät kodo jõudsõ, panti tä kõrraga Koorastõ kooli vanõmbpioneerijuhis. Püüdse vasta aia, et täl haridust õnnõ kuus klassi, a kõrra kuun latsilõ Leninist-Stalinist kõnõlõmisõ jaos olõki-s haridust vaia. Latsi oll’ koolin tuudaigu 100.
Päält tuu oll’ Pärnät Karstõ poodijuhataja, võtt’ naasõ ja ostsõ Jõgõra küllä tarõ. Viis päivä jäi kuldpulmani puudus, ku vähk naasõ Aaja vei. Parhilla eläs miis elokaaslasõ Ainoga.
A Vinnemaalt saa Pärnät iks egä keväjä kingitüisi: viimäte saatsõ Medvedjev rõnnaraha «65 aastat võidust Saksamaa üle».
Midä hääd ja midä halva Pärnätil seoilmaao elo kotsilõ üldä om? Halva: «Poliitiga om must mäng ja maaelo om är häötet. Ja kos om viis rikkambat riiki, ah? Ja kuis saa Halonen pensionni massa 20 tuhat? Pojapoig om Kreekan ja timä naanõ Soomõn tüül. Üte poja poig om Inglüsmaal ja Ainol tütretütär Austrian. Ku euro tulõ, lätt kõik kallimbas. Bensin om kallis. Vinne aigu pidi kattõ lehmä, üte liitri piimä iist sai kolm liitrit bensinni osta!» Hääd: «Vallavanõmb om kuldnõ miis! Tii hoitas vallalõ, mis mul rohkõmb vaia! Ja esi näi päält, kuis tä lassõ joodigu kodo är viiä, et muido tulõ politsei ja vii är Põlvahe!»
Harju Ülle, Uma Leht