Evar Saar,
kotussõnimmi uurja
18. märdikuu pääväl Valgan peetül kotussõnimepääväl oll’ üts moment, miä pandsõ minnu tsipa häbendämä esihindä ripakil tüü peräst.
Taheva valla inneskine maakõrraldaja Sirmaisõ Viivi saistas’ üles ja küsse, et kost naa parhilladsõ küläpiiri omma võetu? Et Taheva vallan es olõ Eesti aigu üttegi küllä, olli talusõ ja elu käve talunimmi perrä.
Ku ammõtnigu midägi es mõista vastada, vastas’ tä esi: «Taheva külänõukogust minnu kutsuti kah tuukõrd rajooni ja üteldi, et nüüt teemi siiä säändse ja säändse külä. Rahvaloendusõ kaart anti ette, et kaegõ, kostkottast olõssi hää piiri tõmmada.» Nii taa sõs 33 aasta iist (1977) saadi ja nii ähvärdäs jäiäki.
Sääl, kon 13 aastat tagasi vana külänime tagasi tetti, tuud hätä olõ-i. A Õdagu-Võrumaal Vinne aigu kokku liidetüid külli tagasi es tetä.
Üts põhjus, et valla tuudaigu taad asja väega es toe, om arvada tuu, et Õdagu-Võrumaal om elu käünü tõtõst talunimmi perrä, mis tuust, et sama nimega tallõ om kõrvuisi vähämbält kats, vahel ka rohkõmb. Ku mõni talu väega jõudsalõ om jagunu, om naatu tuud talurühmä ka küläs kutsma. A külä aoluku sääl takan ei olõ.
Ku Saru küllä om mainit 1384 ja Varstu küläst omma Pihkva vürsti väe 1565. aastal läbi lännü, sõs inämbüse Õdagu-Võrumaa ammõtligõ külli kottalõ piät ütlemä, et säänest nimme om kandnu talu, küläs om taad edimäst kõrda nimmat 1970. aasta rahvalugõmisõ kaardi pääl.
Mõnõn Õdagu-Võrumaa kandin om rahval sõski kimmäs tiidmine ja suuv õigõt külänimme tagasi saia. Näütüses Urvastõ vallan Urvastõ mõisan valmistõdi 2004. aastal kõik paprõ ette, et umalõ küläle ammõtlik nimi Urvastemõisa tagasi saia. Esiki inemiisi allkirä olli kokku kogutu. Parhilla om ammõtlik külänimi iks Ruhingu.
Mille Urvastõ vallavalitsus ei olõ saanu tuud asja volikogu iin otsustamisõlõ panda, tuust mina arvu ei saa. Ku tulõ volikogu otsus, omma kõik tii külänime tagasitegemises vallalõ. Nikagu regionaalministri uma määrüsega külänime ammõtligus tegemisele punkti pand.
Om ka tõisi kotussit, kon õigõ külänime pruukminõ om tävven jõun, a vald ei suta tuud ammõtligus tetä.
Kolski küllä Karula vallan näütäse suurõtii veerest käetulba, külä vahepääl ainukõsõlõ elänikulõ Kargaja Vellolõ om seltsis tulnu õigõ mitu nuurt ja latsiga peret, a ütski Eesti registri tuud küllä ei näütä, selle et tuud olõ-i ammõtligult olõman.
Kurõkülä Räpinä vallan om kõikaig tiiviirse sildi pääl näüdät olnu, a ku talumiis Musta Argo võtsõ kombaini pääle hinnapakmisõ, kon aadrõssis oll’ märgit Kureküla, pidi tä piaaigu PRIA toetusõst ilma jäämä: säänest küllä ja säändse külä perrä säänest tallu olõ-i olõman. Suurõ hädäga läts’ kõrda paprõ ümbre tetä.
Ku rahvas iks uma külä õigõt nimme tiid ja pruuk, sis võissi vald hinnäst kokko võtta ja paprõ kõrda aia.
Vahepääl om manu tulnu ka sääne võimalus, et ku määnestki tähtsä nimega kotust küläs ei peetä, saa tuud ammõtlikus tetä ku küläossa.
Ammõtligu liigitüse nimetüs om väikekoht, a liigisõnas nime hindä kuunsaisun või pruuki ütskõik määnest rahvalikku liigisõnna. Võrumaal om tollõs sakõstõ ‘nukk’, ‘kolk’, ‘ots’.
Ilma liigisõnalda väikekoha nimi olõ-i õnnõ lubat, liigisõnalda omma aadrõssisüsteemin katastriütsüse. Ku näütüses Antsla valla Säre külä om üts lamavoi moodustis, kon periselt olõki ei vähämbide külli nimmi, a omma talurühmi nime, sõs võissigi jo tuu Säre külänime putmalda jättä, a määrädä aadrõssisüstemi jaos är, kon om Hangunukk, kon Raguli kolk ja nii edesi.
Samal aol mõnt tõist küllä, miä om satu aastit olõman olnu, tulõgi kutsu ja säädi ka ammõtlikult küläs, näütüses Apja külä Karula vallan, Mõndsi külä Kanepi vallan jne. Tuust saa paigapääline elu õnnõ parõmbas minnä, ku vanarahva keelen ja meelen nime ka paprin õigõs säetäs.
Uma Leht