Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Võrus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis loetakse eesti rahva eepost „Kalevipoeg”. Ühislugemisega tähistatakse tänavust lugemisaastat ning 140 aasta möödumist Kalevipoja õhtutest, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.

„Kalevipoja” ühislugemine algas 14. oktoobril. Esimesel lugemisel käisid õpetajad Võrust, Antslast ja Vastseliinast. Loeti sissejuhatus, soovitus ja esimene lugu. „Laena mulle kannelt, Vanemuine!” – nende üldtuntud sõnadega võttis lugemise üles Võrumaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik.

Kõlas kandlemäng muusikakooli õpetaja Kadri Lepassoni ning tema õpilaste Miina Piho ja Mirjam Vodi esituses. Vastseliina Gümnaasiumi poiste tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel oli kingituseks kaasa toonud pihutäie puidust treitud siile, mida sobib nii seinale kui ka medaljonina kaela riputada. Neid on tänuks jätkunud nii esimesel kui ka järgmistel kordadel lugenuile.

Esimesel lugemisel oli kohal ka kaugemalt külaline – kooliõpetaja Austriast, kes tuli koos Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Sirje Parvega. Tema luges meie eepost saksa keeles. Oli üllatuskülaline, õigem oleks öelda: majaperemees Papa Kreutzwald harrastusnäitleja Ilmar Kudu etteastes.

„Mõnikord on ka Kreutzwald kohal, kui ta oma rohkete ametitalituste kõrvalt aega saab,“ kommenteeris muhedalt „Kalevipoja” lugemise algataja, Kreutzwaldi memoriaalmuusemi juhataja Aimi Hollo.

„Kalevipoega” on lugemas käinud Võru Puuetega Inimeste Koja inimesed ja raamatukogupäevade ajal ka Võrumaa Keskraamatukogu rahvas. Lugemas on käinud Võru Naisteklubi ja Eesti Üliõpilaste Seltsi esindus Tartust. EÜSi lugemisel mängis kannelt Kristin Avans. Eesti Üliõpilaste Seltsi esindusest tuli Kreutzwaldi majja kaks soome tütarlast ja kaks eesti noormeest, kõik lugesid eepost oma emakeeles – eesti ja soome keeles. Olgu öeldud, et EÜSil on Kreutzwaldi majaga ammused sidemed: 1900. aastal pani EÜS Kreutzwaldi majale mälestustahvli.

Lugejaile keskraamatukogust lõi meeldiva tausta kandleõpetaja Milja Udrase musitseerimine. Lugemissooviga on end kirja pannud Võru Täiskasvanute Gümnaasium ja projektis „Käsitööga tööle” osalejad, huvi on ilmutanud mitmed koolid. Eepos tahetakse läbi saada 14. detsembriks, mil vana kalendri järgi on Kreutzwaldi sünnipäev ja majas sel puhul traditsiooniline mälestuspäev, mil antakse kätte Lauluisa mälestusmedalid ja tehakse teatavaks stipendiumi saaja.

1999. aastast annab muuseum Kreutzwaldi testamenti omamoodi tõlgendades välja stipendiumi ühele Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi vanema astme töökale ja edasipüüdlikule noormehele. „Mälestuspäeva lõpetab Kreutzwaldi gümnaasiumi sõnum, eepose viimased read loeb stipendiumi saaja,” ütleb Aimi Hollo.

Viimati loeti „Kalevipoega” ette 2003. aastal Rakvere Vallimäel, kaheksa aastat varem olid seda teinud Helsingi üliõpilased. Rakveres kulus selleks 14 ja Helsingis 9,5 tundi. Aimi Hollo kinnitab, et Kreutzwaldi muuseumis ei  loeta aja peale. Siin ei ole ka publikut. Lugejad ei esine, vaid saavad osa kirjapandust.

Eepose lugemisele meeldivaks täienduseks on memoriaalmuuseumis avatud Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna üliõpilaste ja õppejõudude köitenäitus „Kalevipoeg”, mida saab vaadata 15. detsembrini.

Autor: Liina Valper