Silt: Võru linnateater

Juuli lõpus etendub Võru Linnateatri suvelavastus “Haigemaja”

Võru Linnateatri suvelavastus “Haigemaja” etendub juuli lõpus ja 
augusti alguses kuuel korral vana Võru haigla hoovis. Jan Rahmanipoolt
kirjutatud humoorikas lugu on fiktsioon nõukogudeaja haiglaelu argipäevast, mida
toetab vana haiglahoone visuaalselt nii oma keskkonna kui ka miljööga.
Pärimuslikult elustub vana haigemaja võrulaste mäludes uskumatult
erksalt. Kuna tegemist on Võrumaa haiglaga on igal võrumaalasel vana
haiglaga seoses rääkida oma lugu. “Minu lapsed on seal sündinud, mina
olen ise ka seal sündinud, minu vanemad…” jne on esimesed
reaktsioonid, mida enamus võrukaid kohe pajatama hakkab.

Lavastusega “Haigemaja” tähistatakse ühtlasi Võru Haigla 185. aastapäeva.

Autor: Jan Rahman

Idee autor ja produtsent: Heiki Kelp
Lavastaja: Tarmo Tagamets
Muusikaline assistent: Silja Otsar
Mängivad: Marje Metsur, Heli Teidla, Silvi Jansons, Maive Käos, Gertrud
Kinna, Kait Kall (Von Krahli Teater), Madis Mäeorg (Von Krahli Teater),
Martin Liira, Tarmo Tagamets, Siim Sareal, Jüri Kaver ning Võru
Draamastuudio VI noored.
Loe edasi: Juuli lõpus etendub Võru Linnateatri suvelavastus “Haigemaja”

Täna õhtul näeb Võrus viimast korda “Kapsapead”

Jaan Pehk Samuel Pliuhkamina. Foto: Võru Linnateater

Sajand tagasi kirjutatud O. Lutsu komöödia „Kapsapea“ lööb endiselt selle maa (Eesti) rahva hinge teravalt nagu nuga. See on lugu kohtlasevõitu mehest Samuel Pliuhkamist (Jaan Pehk), kes püüab oma iseteadvuse ja rahaahnusega võita oma saunanaise Krõõda (Marianne Kütt) ja tema hiidkapsapea südant ning hinge, et esitleda neid väljanäitusel rahateenimise eesmärgil.
Nende kahe tüsedavõitu ja rahvaliku peategelase konfliktis leiavad oma koha ka tänased meediakangelased ning arvamusliidrid.

Lavastaja: Alex-Sander Kasak
Kunstnik: Alex-Sander Kasak
Muusikaline kujundaja: Jaan Pehk
Reklaamkujundus: Mihkel Uba

Etendus algab kell 19 Kreutzwaldi majamuuseumi hoovis.

Eläjämäng Võrol

5. mahlakuu pääväl mäng Võro liinatiatri edimäst kõrda vahtsõt näütemängu «Loomad», miä eestikiilsele päälkiräle kaemalda om tävveste võrokiilne.

«Olõmi trupiga kokko kogonu vannu inemiisi luu raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti»,» selet’ näütemängu kirotaja ja lavastaja Tagametsa Tarmo. «Raamatun inemise kõnõlõsõ, kuis vanastõ eläjit peeti ja kuis parhilla peetäs. Olõmi noid juttõ tsipakõsõ käändnü, tennü eläjide monoloogõs. Eläjä kõnõlõsõ esihindäst ja tuust, kuis inemise näidega ümbre käävä.»

Tagamets ütel’, et etendüs olõ-i õnnõ nal’atükk: «Läbi naaru võinu inemine märki tuu pääle, kuis mi eläjidega ümbre käümi,» ütel’ tä. «Meil lätt vaihõpääl meelest är, et eläjä eläse nigu miiki ja näil omma uma as’a aia.» Tä arvas’, et vanal aol saiva inemise ja eläjä parõmbidõ läbi ku parhilla. «Kas mi no ülepää inämb saami, varsti olõ-i eläjitki inämb – häötämi är kõikaig…» märgot’ tä.

Etendüsen om kõgõ hõelamb elläi jänes: «Eesti loitsõ raamatust loi, et vanastõ oll’ jänes ülepää kõgõ hullõmb elläi, kes inemiisile halva tekk’, mi tükün tä sis kõnõlõs, mille tä tege tuud,» kõnõl’ Tagamets. «Jänes om halv kangõlanõ, kes vöörütäs süü kõik aig tõisi pääle, et timä ei olõ midägi tennü.»

Päält kõnõlõmisõ ajasõ eläjä lava pääl õuhkat. Lõpus võetas kokko, miä tuu õuhka ülepää om, mille tuud juvvas ja kohe tuud määri.

Tagamets ütel’, et mändsengi mõttõn või tükkü pitä järes näütemängolõ «Võrumaa rituaalid» Seokõrdsõ rituaali omma kõnõlõminõ ja õuhkaajaminõ. Muusiga om Tauli Anu puult (kiä mäng ka Lehmä). Kahru mäng Krambi Kaspar-Oskar, Kunna Parindi Mart, Nugist Käose Maive ja Jänest Trolla Agu.

Mille võrokiilsel tükül om eestikiilne päälkiri? Tagamets vöörütäs vastutusõ reklaamiosakunna kaala: ollõv rahvalõ parõmbidõ arvu saia.

5. aprilli Uma Leht