Võromaa kutsõhariduskeskusõ söögioppaja Pihlaka Silvi oll’ murrõn, et nõsõs noidõ nuuri inemiisi arv, kiä olõ-i nännü piiti-kaali ja eski tomatit kasuman. A tä oll’ optimist, et oppaminõ avitas – noorõ nakkasõ umast aiakraamist tettüt süüki hindama. Viil pidäsi tä tähtsäs, et vanno Võromaa süüke raamat saasi kaasi vaihõlõ.
Turismitalo pidäjä Utsali Margit Haanist kõnõl’ tuust, et küläliisi päält om nätä suur huvi paikligu söögi vasta. Näütüses Pihkvast peri turisti olli suurõn vaimustusõn Urvastõ kamast ja imehti, et kuis nä külh inne sändsest väärt söögist mitte midägi es tiiä.
Viil kõnõldi tuust, mille om umma süüki rassõ müvvä: mi kandi rahvas om nii hinnatundlik, et 20-30% kallimb mahhekraam om näide jaos kallis.
Kalli hinna peräst tüküse ka kooli, latsiaia ja tõsõ riigiasutusõ ostma odavampa vällämaa köögivillä ja muud aiakraami, kuigi uma kraam om puhtamb ja parõmba maiguga. Vai sis jõud Võromaa söögikraam Võromaalõ lavva pääle väega and’sakat tiid pite: kardok sõit Võromaalt pääliina, et pääliina suurfirma saanu tuu Võromaalõ tagasi Kupõrjanovi pataljoni soldani lavva pääle saata. Põhjus om tuu, et suurõ asotusõ ostva süüki riigihankõga ja võit muidoki tuu firma, kiä kogo söögikraami kõgõ odavamba hinnaga pakk. Loe edasi: Uma söögi tsõõriklaud nakkas kuun käümä kõrra kuun