teavitus

Surnud metssigadest tuleb teada anda

Möödunud aasta septembri algul jõudis koos metssigadega Eesti territooriumile sigade Aafrika katk. Kuigi seni on õnnestunud vältida haiguse levimist kodusigadeni, jääb see oht püsima seni kui katk on liikvel metssigade populatsioonis. Iga üksiku metsas leitud surnud metssea analüüsimine ei ole majanduslikult põhjendatud, samas on uutest leidudest teavitamine taudi leviku ulatuse jälgimiseks äärmiselt oluline, kirjutab Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Loe lähemalt Maablogis: https://maablogi.wordpress.com/2015/02/03/teadlane-seakatkust-surnud-metssigadest-tuleb-teada-anda/

Eva Lehtla

Põllumajandusministeerium

Metsloom tunneb ennast kõige paremini metsas

Loomapoegade loodusest loata eemaldamine ja koju toomine ei ole lubatud. Viimati pälvis keskkonnaameti tähelepanu juhtum, kus inimene tõi koju vastsündinud põdravasika ning loodab riigilt saada tuge looma üleskasvatamiseks.

Kui inimene korjab tee äärest üles metsloomapoja ning viib koju, arvates et teeb sellega loomale heateo, siis eksib ta rängalt. Tänu inimese sekkumisele on võetud sellelt vasikalt normaalse elu võimalus.

Põdravasika tehistingimustes üleskasvatamine ei ole mõistlik, kuna tehiskeskkonnas kasvanud loom võib muutuda eluohtlikuks inimesele ning loodusesse tagasi lastes ei pruugi ta looduses enam liigiomaselt käituda.

Looduses looma- ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Enamasti on abituna näiva looma või linnu vanemad ajutiselt eemale peletatud ning nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui oht inimeste näol on möödunud.

Annika Remmel

Küberpätt jäljendab maksuametit

Maksu- ja tolliamet (MTA) annab teada, et täna on mitmed isikud saanud ameti nimel e-kirju võlateavitusega, mille puhul on tegemist libateadetega. Kirjale lisatud failid võivad sisaldada viirust.

Kuigi kirja tekst on sarnane MTA teavitusega, saab libateate ära tunda selle järgi, et puudub nimeline pöördumine, pangakonto numbrid on valed ning ka kirjas toodud summad on seni kõigil juhtudel olnud ühesugused. Samuti ei ole MTA võlateavitusel kunagi juures zip-faili.

Amet palub täna taolise e-kirja saanud inimestel seda ignoreerida ja lisatud faili kindlasti mitte avada. Tegemist ei ole MTA poolt saadetud kirjaga. Küsimuste korral saab helistada võlainfo telefonil 676 1000 või 676 1500. Kahtluse korral saab oma võlgnevust kontrollida MTA veebis avalikust võlapäringust: https://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql

Järvamaal joostakse depressiooni teavitamiseks

11. augustil joostakse Türi linna piirilt mööda kergliiklusteed Vodjale depressiooni teavitamiseks ja depressiooniohvrite mälestamiseks.

Marsruut on 21,1 kilomeetrit ehk poolmaraton, mida osalejad võivad läbida ka jalgsi. Aleksandri poolmaratoni nime kandval üritusel on osalejatel palutud kanda musta T-särki, et väljendada depressiooni ja leina värvi.

Aleksandri poolmaratoni eesmärk on tõmmata tähelepanu depressioonile kui tõsisele ja laialt levivale haigusele. Üritusele andis nime korraldajate lähedane inimene Aleksander, kes loobus elust 1. juulil 2012. aastal. Arvatakse, et üle poolte enesetappudest on põhjustatud depressioonist. Eestis on enesetapu sooritanuid enam kui liiklusõnnetustes hukkunuid. Enesetapp on 15-29aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis. Ometi pole sellele teemale niivõrd tähelepanu pööratud kui liiklusohutusele, HIVle, HPVle või muudele haigustele.

Kuna tegemist on ekspromtüritusega, siis on seatud osalejate piirarvuks 50. Korraldajad loodavad, et sellest kujuneb välja traditsioon ning depressioon ja enesetapud väljuvad tabuteemade seast. Samas, et kõigil oleks rohkem aega märgata lähedast ja aidata raskematel eluperioodidel.

Lähem informatsioon ja registreerimine toimub Facebookis või pamela@pamela.ee.