statistika

Novembris registreeriti 943 sündi

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti novembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 943 sündi, neist 477 poisslast ja 466 tütarlast. Kaksikuid registreeriti 15 paari, neist 4 paari poisse, 4 paari tüdrukuid ja 7 segapaari.

Tallinnas registreeriti 371 sündi, Harjumaal 100, Hiiumaal 1, Ida-Virumaal 84, Jõgevamaal 15, Järvamaal 16, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 37, Põlvamaal 14, Pärnumaal 50, Raplamaal 14, Saaremaal 13, Tartumaal 127, Valgamaal 31, Viljandimaal 28 ja Võrumaal 23 lapse sünd.

Novembris olid populaarsemad eesnimed poisslastele Robert (8), Hugo, Rasmus (7), Kirill, Kristjan, Kristofer, Martin, Miron, Nikita ja Oskar (6). Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia (11), Eliise, Lisandra (7), Mia ja Milana (6).

Eelmisel kuul sõlmiti 323 abielu, neist 13 notarite ja 13 vaimulike poolt. Lahutati 205 abielu, neist 19 notarite poolt. Novembris registreeriti 1155 surma.

Siseministri käskkirjaga anti uus nimi 39 ja maavalitsuse otsusega 99 inimesele, neist eesnimi 17, perekonnanimi 103 ning ees- ja perekonnanimi 18 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 100 naist ja 38 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 974 sündi, 1152 surma, 315 abielu, 216 abielulahutust ja 119 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet.

Merje Klopets

Valmis ülevaade Läänemaa majandusest ja Euroopa Liidu toetustest

Eelmise aasta lõpul valmis trükis “Läänemaa majanduse ülevaade 2012 ja Euroopa Liidu toetused 2008-2012”, milles on ära toodud nii statistilised andmed kui pangandusspetsialistide hinnangud maakonna ettevõtlusele sektorite lõikes.

Trükis sisaldab tööhõive olukorda ja Euroopa Liidu toetusi saanud ettevõtjate hinnanguid toetuste mõjule. “Kokkuvõttes oli EASi abi meie ettevõtte loomisel ja kujunemisel küllaltki suur”, sõnas OÜ MarDent KHK juhatuse liige Marko Olenko.

Trükise veebiversioon asub Lääne maavalitsuse kodulehel ja on vabaltkasutatav.

Trükise koostamise projektijuhi Merle Mäesalu sõnul on statistilised andmed ja lisateave mõeldud nii alustavatele kui potentsiaalsetele ettevõtjatele, kohalike omavalitsuste juhtidele ja arendustöötajatele, kel on vajalik vastu võtta ettevõtlusega seotud otsuseid. “Järgmise sammuna koostatakse maakonna konkurentsivõime tugevdamise kava, mille alusel suunatakse Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperioodi toetusi Läänemaa eelisarendatavatesse sektoritesse,” lisas Mäesalu.

Trükise saab iga soovija Europe Direct teabekeskusest, mis asub Lääne maavalitsuses, Haapsalus Lahe 8.

Trükise koostamisele aitasid kaasa Läänemaa Arenduskeskus, Lääne maavalitsus, AS SEB Pank ja AS Swedbank. Trükis valmis Euroopa Liidu, Riigikantselei, Läänemaa Arenduskeskuse ja maavalitsuse rahalisel toel.

Professionaalne tõlgendamine avab statistika uued võimalused

Otsevaates Andres Oopkaup, küljega Lembit Kruuse

Kaks ja pool kuud ametis olnud Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup kohtus täna, 21.jaanuaril maakonnavisiidi käigus Viljandi maavanem Lembit Kruusega. Koos arutati rahvastikustatistika efektiivsemaid kasutusvõimalusi piirkonna arengu kavandamisel.

Kruuse sõnul on Viljandimaa õnnelikus olukorras selle poolest, et Statistikaametil on Viljandis esindus kohapeal. “Sellega koos on meil kõikidele kasutajatele niigi kättesaadavatele andmetele lisaks võimalus küsida, suhelda ja kiiremini saada professionaalseid selgitusi. Kasutame infot maakonna arengut kavandades sageli,” tõi Kruuse välja positiivset.

Oopkaup nimetas peamise väljakutsena usaldusväärne statistika liikumist kasutajatele lähemale. “Soovime olla kliendipõhisemad, ehk arvestada enam sellega, mida meilt oodatakse. Teisalt soovime andmete esitajale samuti süsteemi mugavamaks muuta,” rääkis Oopkaup plaanidest.

Muuhulgas oli kõne all piirkonnastatistika muutmise sagedus ja otstarbekus, sotsiaalvaldkonda puudutava info kogumise võimalused, statistiliste andmete töötlemise kiirus ning andmete tõlgendamine tavakasutajale arusaadavasse keelde.

Statistikaamet on avanud oma veebilehel piirkondliku statistika portaali www.stat.ee/pp, kuhu on koondatud kõik Statistikaameti piirkondliku statistikaga seotud tooted.

Loomemajandus jätkas kasvu ka majanduskriisi ajal

Statistikaameti äsja ilmunud kogumik “Loomemajanduse näitajad” toob välja Eesti loomemajanduse mõningad üldised tendentsid ajavahemikul 2000–2010 ja paneb aluse valdkonna statistika korrastamisele. Loomevaldkonnas tegutsevate ettevõtete arv on 10 aasta jooksul enam kui kahekordistunud ning kasvu võis täheldada ka majanduskriisi tingimustes.

Kui 2000. aastal oli kultuurisektori üksusi Eestis 3200, siis aastal 2010 oli neid juba 7700, mis tähendab, et kümnendi jooksul kasvas kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide arv üle kahe korra. Kui paljudes teistes sektorites majanduskriisi ajal ettevõtete arv vähenes ja uute ettevõtete asutamine tundus halb mõte, siis kultuurisektoris otsiti sellest just väljapääsu.

10 aasta jooksul suurenes ettevõtete ja organisatsioonide arv kõigis kultuurisektori valdkondades. Kõige kiiremini kasvas visuaalse kunstiga tegelejate arv – 2010. aastaks lausa 68 korda ehk 1700 üksuseni, järgnevad esituskunstid seitsmekordse kasvuga ning trükisõnaüksused (2,2 korda). Kõige vähem suurenes käsitööga tegelevate üksuste arv: ligi 90-st 130-ni. Loe edasi: Loomemajandus jätkas kasvu ka majanduskriisi ajal

Statistikablogi: Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt

Eurostati andmetel kasutas 2012. aastal internetti 75% Euroopa Liidu 16–74-aastastest elanikest, kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik Mari Soiela Statistikablogis. Kaasaskantava seadmega väljaspool kodu või töökohta interneti kasutajaid oli 32%. Eestis olid vastavad näitajad 79% ja 37%.

Loe täpsemalt Mari Soiela postitusest „Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt“.

Tarbijaid mõjutas novembris enim toidu kallinemine

Võrreldes oktoobriga tõusis novembris kõige enam paprika hind.

Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas novembris enim bensiini odavnemine.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 3,6%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2011. aasta novembriga võrreldes 3,4% ja teenused 4,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes tõusnud 6,5% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toit, mis andis kogutõusust ligi 40%. Sellest omakorda üle kolmandiku andsid aastataguse ajaga võrreldes 9,4% kallinenud liha ja lihatooted ning teise kolmandiku vastavalt 17% ja 13% kallinenud puu- ja köögivili. Eluasemekulutused andsid kogutõusust üle 30%, millest omakorda üle 80% andis aastataguse ajaga võrreldes 8,4% kallinenud elekter, soojusenergia ja küte. Mootorikütus oli 4,9% kallim ja andis kogutõusust alla seitsmendiku. Mulluse novembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud munad (42%) ning odavnenud tangained (7%). Lennukipiletid olid 37% kallimad kui aasta varem.

Oktoobriga võrreldes oli novembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks bensiini ja lennukipiletite odavnemine. Enim odavnesid kuuga lennukipiletid (25%) ning kallines paprika (31%).

Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber

Rahvaarvu suhteline muutus omavalitsusüksustes 2000-2011.

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatas statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5 protsendi võrra. Maakondadest on suurenenud vaid Harjumaa ja Tartumaa elanike arv.

„Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud,“ ütles 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617).

Samuti on rahvaarv oluliselt suurenenud mõnes Tartu (Ülenurme vallas 4780-lt 7751-le ja Tartu vallas 5121-lt 6991-le) ning Pärnu lähivallas (Sauga vallas 2535-lt 4474-le)

Eesti linnad kahanevad

Eesti linnadest (v.a vallasisesed linnad) on elanikkond loendustevahelisel ajal suurenenud vaid kolmes: Sauel (11,2%), Maardus (4,7%) ja Keilas (4%). Ülejäänud linnades on elanikkond vähenenud. Loe edasi: Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber

Märtsis registreeriti Eestis 1154 sündi ja sõlmiti 245 abielu

Selle aasta märtsis registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1154 sünniakti. Kokku registreeriti 598 poisi ja 556 tüdruku sünd. Kaksikuid sündis 18 paari – neist viis paari poisse, viis paari tüdrukuid ja kaheksa segapaari.

Populaarsemad eesnimed poistele olid Mattias, Rasmus, Kirill, Artjom, Gregor, Sebastjan, Kristofer. Tüdrukutele pandi enim nimeks Sofia, Olivia, Alina, Annabel, Maria, Mia ja Darja.

Märtsi statistika järgi registreeriti Tallinnas 410, Harjumaal 159, Tartumaal 140, Ida-Virumaal 105, Pärnumaal 86, Lääne-Virumaal 46, Viljandimaal 38, Raplamaal 31, Võrumaal 27, Jõgevamaal 23, Järvamaal 23, Põlvamaal 21, Valgamaal 17, Saaremaal 12, Läänemaal 12 ning Hiiumaal 4 lapse sünd.

2012. aasta märtsis sõlmiti kokku 245 abielu. Vaimulike poolt sõlmiti neist 10 ja notarite poolt 16 abielu sh Tallinna notarite poolt 9 abielu. Vaimulikud sõlmisid Tartumaal 7, Tallinnas 2 ja Viljandimaal 1 abielu.

Märtsis lahutati 239 abielu ning registreeriti 1420 surma.

Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 30 isikule ja maavalitsuse otsusega 113 isikule, neist eesnimi 21, perekonnanimi 110 ning ees- ja perekonnanimi 12 isikule. Nimevahetajate hulgas oli 95 meest ja 48 naist.

Kaili Uusmaa

Lõppes Eesti rahva ja eluruumide loendus

31. märtsi keskööl lõppes Eesti 11. rahva ja eluruumide loendus, esialgsed tulemused avaldatakse hiljemalt 31. maiks. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

„Statistikaamet tänab siiralt kõiki Eesti elanikke, kes võtsid osa rahva ja eluruumide loendusest. Inimeste vastutulelikkuseta poleks nii suur ja üldrahvalik ettevõtmine õnnestunud,“ teatas Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp pressiteates.

Inimesed, kelleni rahvaloendaja ei jõudnud, saavad alates esmaspäevast võtta ühendust Statistikaametiga (tel 625 9100) või edastada oma andmed (nimi, isikukood, aadress) rahvaloenduse veebilehel www.REL2011.ee . „See aitab meil hinnata loenduse kvaliteeti ja kui tegemist on püsielanikuga, saame inimese arvestada Eesti elanike hulka,“ lisa Potisepp. Loe edasi: Lõppes Eesti rahva ja eluruumide loendus

Pikendus: Täna on viimane päev e-rahvaloenduseks

Statistikaamet pikendab elanikkonna suure huvi tõttu e-rahvaloendusel osalemise võimalust ööpäeva võrra. Internetis saab rahvaloendusel osaleda 1. veebruaril kella 23.59-ni.

„Viimased päevad on näidanud, et osa inimesi on e-rahvaloendusel osalemise jätnud viimasele hetkele. Et igaüks saaks endale kõige sobivamal viisil loendusel osaleda, pikendamegi e-loendust ühe ööpäeva võrra,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Kui e-rahvaloendusel osalemine on jäänud varem pooleli, siis palub Statistikaamet ankeedid lõpuni täita ja kinnitada. „Kõige siiramad tänud Eesti inimestele, kes on juba andnud suure panuse rahvaloenduse õnnestumiseks,” lisas Potisepp. Loe edasi: Pikendus: Täna on viimane päev e-rahvaloenduseks

E-rahvaloendusel loendatud üle 100 000 inimese

Täna pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud 102 620 inimest ehk üle 8% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent on Harjumaal ja Tartumaal.

„Rahvaloenduse nelja esimese päeva kohta on tegemist väga hea tulemusega,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Inimeste tõsist huvi loendusel interneti teel osaleda näitas ka eilne päev, kus huvi oli kohati suurem, kui meie hetkeline võimalus vastu võtta. Tahaksin inimesi väga tänada kannatlikkuse eest,“ rääkis Potisepp. Ta rõhutas, et loenduse esimestel päevadel oleks mõistlik jälgida sisselogimisel koormusnäidikut, et e-loendamine läheks võimalikult sujuvalt.

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab siit. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel siin kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

Pakane on valla! 

Nädal pärast küünlapäeva, aega, mil vanarahvatarkuse järgi murdub talve selgroog, hakkas hoopis külmenema. Ja lõppu pole nagu nähagi.  Mõned küsimused ja vastused Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kodulehelt.

Kust tuli see külmalaine? Arktikast. Sakslased panid praegu meie kohal laiutavale kõrgrõhkkonnale nimeks Heike, just aga lahkus Gabriela. Meeldetuletuseks: sel aastal on tsüklonid meeste nimedega, rõhuvad Euroopat aga naisenimedega antitsüklonid. Tõeliselt ohtlikuks külmalaineks on praegust aega vara nimetada, sest -30kraadist temperatuuri on mõõdetud vaid kahel hommikul.

Teatmiku „Eesti kliima riskid” (EMHI 2008) järgi peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks ööpäeva miinimumtemperatuuri püsimist temperatuuril -30 ºC ja alla selle viie või enama ööpäeva vältel.  Alates 1961. aastast on Eestis õhutemperatuur langenud -30 kraadini ja alla selle 25 aastal. Aastatel 1963-1970 ja 1976-1980 mõõdeti selliseid pakaseid igal aastal.

Karm külmalaine oli 1978. aasta lõpupäevil (Narvas 42,6 , Kuusikul 40,6 ja Valgas 40,5 miinuskraadi). Viimase veerandsajandi jooksul on aga nii külma ilma ette tulnud harvemini. Talvedel aastast 2000/2001 alates on viiel korral temperatuur langenud alla -30 pügala. Ja huvitav on see, et külmad aastad käivad paarikaupa (aastail 2008 ja 2009 me ei näinudki korralikku pakast). Nii et järgmine talv tuleb ehk soojem.

Külmalaineist veel. Teatmiku andmeil oli aastail 1961-2007 Eestis seitse sellist perioodi, kus õhukülm püsis mitu päeva jutti allpool 30 miinuskraadi. Pikim neist oli 1987. aasta jaanuaris, tervelt kaheksa päeva Tartu- ja Jõgevamaal.

Mis on Eesti absoluutne talvine miinimumtemperatuur? Detsembri külmarekord mõõdeti Narvas 1978. aasta eelviimasel päeval (-42,6 kraadi). Jaanuari rekordiks on muidugi -43,5º , mõõdetud Jõgeval tõnisepäeval, 17. kuupäeval 1940. aastal. Veebruari rekordini (-39,0º) jääb samuti tükk maad. See saadi 1. veebruaril samas paigas 1956. aastal. Muide, ka mullune kõige madalam kraadiklaasi näit (-32,4º) registreeriti Jõgeval.

Mis on tuulekülm?
Teisiti nimetatakse seda parameetrit ka tajutavaks külmaks. Igaüks teab, et mida tugevam on tuul, seda kiiremini kaotab keha soojust, seda külmem tundub õhk. Seetõttu tundub tuulisemal hommikul pakane tavalisest jubedam olevat. Meteoroloogid kasutavad külmatunde arvutamiseks valemeid, lähtudes tegelikust õhutemperatuurist ja tuule kiirusest.  Sellest näitajast tuleks lähtuda ka laste kooli saatmisel, riietumisel jne. Näiteks 18. veebruari varahommikul mõõdeti Jõgeval õhus -31,8 ºC, kuna puhus nõrk tuul 0,8 m/s, siis pidid sealsete elanike näod taluma 35kraadist tuulekülma.

Loomahammustuste arv on viimastel aastatel langenud

Loomahammustuste üldarv on terviseameti andmetel viimastel aastatel mõnevõrra langenud.

Eelmisel, 2010. aastal pöördus hammustuste tõttu arstide poole 2002 inimest, aasta varem oli abivajajaid 2332 ja 2008. aastal 2485.

Kõige sagedamini satuvad inimesed konflikti koertega, möödunud aastal registreeriti 1464 koerahammustust. Pahandusi juhtub palju ka kassidega, arstiabi vajas seetõttu 458 inimest.

Enim loomahammustusi registreeritakse Tallinnas ja Harjumaal (2010. aastal 654) ning Narvas ja Ida-Virumaal (kokku 382 hammustust). Tartus pöördus arstide poole 331 hammustuste tõttu abi vajanud inimest. Kõige vähem vajasid loomahammustuste tõttu arstiabi hiidlased – kõigest 19 korral.

Kui kõikides teistes maakondades on vigastuste tekitajaks valdavalt koerad, siis Hiiumaal tekitasid traumasid 15 korral 19st kurjad kassid.

Möödunud aastal registreeriti veel 18 roti- ja 10 hiirehammustust. Oravad ja rebased mõlemad puresid inimesi tõsisemalt kuuel korral. Hamstrid, nirgid, küülikud, kährikud ja hobused põhjustasid kehavigastusi kõik neljal korral.

Haruldasemad hammustajad olid veel näiteks kobras, nugis, ondatra, nutria, metssiga, merisiga ja tšintšilja. Lindudest olid vigastuste tekitajatena esindatud kukk ja kajakas.

Eestlaste lugemishuvi on endiselt suur

Kolmveerand Eesti elanikest luges 2010. aastal raamatuid, teatab statistikaamet.  Ajakasutuse uuringu andmeil loeb 23% 10–74aastastest Eesti elanikest aasta jooksul töö või õpingute tõttu raamatuid ning 52% teeb seda muul põhjusel. Neljandik elanikest ei ole viimase aasta jooksul raamatuid lugenud.
 
Tööealistest elanikest (20–64aastased) viiendik loeb aastas paar-kolm raamatut. Neid, kes loevad 4–7 raamatut, on umbes 19%. 12% loeb kuni 12 raamatut ja 23% loeb rohkem kui 12 raamatut aastas. Tööealine elanik loeb keskmiselt 6 raamatut aastas.
 
Proosakirjandust loeb 89% 10–74aastastest elanikest ja luulet 51%. Kõige vähem loetakse usuteemalisi raamatuid. Kümne aastaga on ligi viiendiku langenud trükitud teatmekirjanduse, entsüklopeediate ja sõnaraamatute kasutus. See on seletatav interneti laiema leviku ja selle võimaluste kasutamisega.

Neid, kes vabal ajal ise proosat, lühilugusid või luuletusi kirjutavad, on 10–74aastaste elanike seas ligi 6%. Sellega tegeleb iga nädal 1% elanikest ehk ligi 13 000 inimest. Iga päev loeb paberkandjal ajalehti 44% ja ajakirju 9% elanikest.

Euroopa Komisjoni 2007. aasta eurobaromeetri andmetel jagab Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas üsna sagedaste lugejate (loevad aastas üle viie raamatu) osatähtsuse poolest Lätiga viiendat ja kuuendat kohta. Ettepoole jäävad Rootsi, Taani, Holland ja Suurbritannia.
 
2010. aasta on nimetatud Eestis lugemisaastaks.
 

Septembris algab kogu Eestit hõlmav põllumajandusloendus

1. septembrist kuni 15. novembrini korraldab Statistikaamet üle-eestilise põllumajanduseloenduse. Seaduse järgi on loenduse küsimustele kohustatud vastama kõik põllumajanduslikud majapidamised, kus on vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus on vähem kui hektar maad või puudub maa üldse, kuid kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.

Septembrikuus saab teoks e-loendus. Kuni 1. oktoobrini saavad kõik kanaliga eSTAT liitunud füüsilised isikud esitada oma andmeid elektrooniliselt. Kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad samal ajavahemikul oma andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute keskkonna kaudu.
Neid, kes interneti vahendusel oma andmeid ei edasta, tuleb 15. septembrist kuni 15. novembrini koju küsitlema Statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloenduse tulemused avaldatakse www.stat.ee statistika andmebaasis 2011. aasta lõpus ja trükisena 2012. aastal.

Põllumajandusloenduse eesmärgiks on varustada avalikkust, riigi- ja teadusasutusi, ettevõtjaid ja rahvusvahelisi organisatsioone põhjalike ja täpsete andmetega põllumajanduse kohta. Viimati toimus põllumajandusloendus 2001. aastal. Neli varasemat loendust korraldati enne II maailmasõda.

Küsimuste ja probleemide korra saab pöörduda Statistikaameti klienditoe poole telefonil 625 9100 või e-postiaadressil klienditugi@stat.ee. Loenduse küsimustega saab tutvuda veebilehel www.stat.ee/pl2010

Põllumajandusloendusel loetakse maad ja loomad kokku

Septembris algav põllumajandusloendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eesti põllumajandust teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda, teatas statistikaamet.

1. septembrist 15. novembrini toimuv põllumajandusloendus annab põllumajandusest põhjalikuma ülevaate kui teised uuringud. „Kaardistatakse ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil,” ütes statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee.

Loenduse käigus uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Valdvee sõnul on selliseid majapidamisi Eestis ligi 30 000. „Majapidamised, keda ootame loendusel andmeid esitama, peaksid nüüdseks kõik olema kätte saanud ka sellekohase teate koos juhistega, millal ja kuidas andmeid esitada,” lisas ta.

Valdvee selgitas, et kõik PRIAsse esitatud maakasutuse ja loomade andmed on põllumajandusloenduse küsimustikes juba eeltäidetuna olemas, ent vajadusel on majapidamistel võimalik neid täpsustada. „Loendusel küsitakse juurde vaid neid andmeid, mida PRIAs ega üheski teises registris ei ole,” ütles Valdvee. „Toetuste ja mahepõllumajanduse andmed kogub statistikaamet põllumajandusloenduse tarbeks otse vastavatest registritest ning neid valdajatelt üle ei küsita.”

Statistikaamet loodab olulise osa andmetest koguda e-loendusel statistikaameti elektroonilises andmete edastamise keskkonnas eSTAT. Füüsilised isikud, kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad 1.-10. septembrini andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute kanali kaudu või kui nad seda võimalust ei kasuta, külastab neid 15. septembrist 15. novembrini statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloendus toimub Eestis kuuendat korda. Varem on põllumajandusloendusi korraldatud aastatel 1919, 1925, 1929, 1939 ja pärast taasiseseisvumist 2001. aastal.

Lisainfo