Silt: söök

Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Uma Meki märgi all naatas pakma ka Mooska talo sannan suidsutõdut lihha. Karu Kadri pilt.
Uma Meki märgi all naatas pakma ka Mooska talo sannan suidsutõdut lihha. Karu Kadri pilt.
Nelä aastaga om Uma Meki märgi saanu joba 90 süüki, söögiainõt vai söögikaarti.

Tuu märk näütäs, et tego om hää söögikraamiga, miä om Vanal Võromaal kasvatõt vai tuust kasvatõdust edesi söögis tettü.
Võromaa partnerluskogo jagi perämädse vooriga (25.09.) vällä 14 Uma Meki märki. Seokõrd oll’ märgijagaminõ Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve Nõiariigin.

Nõiaküük oll’ seokõrd kõgõ suurõmb märgiküsüjä. No om Uma Meki märk sändsil süükel nigu Nõiasepik, siimnidega rüäleib, Nõiariigi nõgõssõsupp, Uhti läädsepada, krõmpsva kaarapätsikese, Nõiariigi kamarull, kodojuustu-kamakuuk ja kamatort (Nõiaköögin pruugitas Urvastõ kamma).

Viil saiva Uma Meki märgi Vahtsõliina kihlkunna Piiri köögi küümneleib, Haanimaa Mooska talo sannan suidsutõt liha ja Harglõ kihlkunna Taheva valla Ööbiku ürditalo neli hainatsäisorti. «No om Uma Meki märk lännü üle Võro maakunna piiri muialõ Vanalõ Võromaalõ,» rõõmust’ tuu perämädse märgisaaja üle Uma Meki ettevõtmisõ vidäjä Karu Kadri. Loe edasi: Uma Meki märgi om saanu 90 söögiasja

Söögi-kuuntüü arotus

Uma Meki märgi saanu Uhtjärve nõiaköögi kamakuuk. Karu Kadri pilt.
Uma Meki märgi saanu Uhtjärve nõiaköögi kamakuuk. Karu Kadri pilt.
Võro instituut ja Võromaa partnõrluskogo kutsva Vana Võromaa paikligu söögikraami tegijit ja müüjit nõvvopidämisele 13. rehekuul kell 13 Võromaa Toidukeskusõn (Katariina saalin).

Juttu tulõ tuust, midä om paikligu söögimajandusõ edendämises joba är tettü, mis tegemise omma poolõlõ ja kuis võinu asjo edesi kõrralda.

Kava: ülekaehus UMA MEKK söögivõrgu toimõnduisist ja plaanõst (Oti Anneli, Võromaa partnõluskogo juht). UMA programmi plaanitu tsihi, säälhulgan tuu, kuis plaani paikligu söögi ja luuva ettevõtlusõ tegejide kuuntüüd (Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projekte-vidäjä). UMA MEKK tegemise edespite arõndusõ- ja müügivõrguna – määnest api ja tukõ olõsi vajja väiksil tuutjil/kasvatajail? Söögi pakmisõ ja müügikotus Võro liinan: kas säänest om vajja väiku tuutja toetusõs ja paikligõ kaupu müümises?

Nõvvopääväle tulõkist pallõldas teedä anda ildambalt 10. rehekuu pääväs Võromaa partnõrluskogo Uma Meki ettevõtmisõ vidäjäle Karu Kadrilõ kadri@voruleader.ee.

Uma Leht

Uma söögi tsõõriklaud nakkas kuun käümä kõrra kuun

Piiri köögi pernaanõ Guerrin’ Triinu. Foto: Uma Leht
12. rehekuu pääväl kõnõldi Võro instituudi tsõõriklavva takan, kuimuudu uma söögi tegemiisile kimmüst mano saia. Uma söögi tsõõriklavva taadõ kogosi mitukümmend söögimeistrit, kokka ja hää söögi sõpra – kõigil kimmäs huvi inämb umma süüki tetä ja süvvä.

Võromaa kutsõhariduskeskusõ söögioppaja Pihlaka Silvi oll’ murrõn, et nõsõs noidõ nuuri inemiisi arv, kiä olõ-i nännü piiti-kaali ja eski tomatit kasuman. A tä oll’ optimist, et oppaminõ avitas – noorõ nakkasõ umast aiakraamist tettüt süüki hindama. Viil pidäsi tä tähtsäs, et vanno Võromaa süüke raamat saasi kaasi vaihõlõ.

Turismitalo pidäjä Utsali Margit Haanist kõnõl’ tuust, et küläliisi päält om nätä suur huvi paikligu söögi vasta. Näütüses Pihkvast peri turisti olli suurõn vaimustusõn Urvastõ kamast ja imehti, et kuis nä külh inne sändsest väärt söögist mitte midägi es tiiä.

Viil kõnõldi tuust, mille om umma süüki rassõ müvvä: mi kandi rahvas om nii hinnatundlik, et 20-30% kallimb mahhekraam om näide jaos kallis.

Kalli hinna peräst tüküse ka kooli, latsiaia ja tõsõ riigiasutusõ ostma odavampa vällämaa köögivillä ja muud aiakraami, kuigi uma kraam om puhtamb ja parõmba maiguga. Vai sis jõud Võromaa söögikraam Võromaalõ lavva pääle väega and’sakat tiid pite: kardok sõit Võromaalt pääliina, et pääliina suurfirma saanu tuu Võromaalõ tagasi Kupõrjanovi pataljoni soldani lavva pääle saata. Põhjus om tuu, et suurõ asotusõ ostva süüki riigihankõga ja võit muidoki tuu firma, kiä kogo söögikraami kõgõ odavamba hinnaga pakk. Loe edasi: Uma söögi tsõõriklaud nakkas kuun käümä kõrra kuun

Avitagõ Võromaa söögiraamatut tetä!

Guerrin Triinu

Kukki söögiraamatit om Eestih vällä tulnu mitmit, ei olõ viil raamatut, koh kiräh aoluulidsõ ja vahtsõmba vana Võromaa söögi. Tuuperäst pandas Võro instituudih kokko mi kandi vanaaoliidsi süüke retseptiraamatut.

Raamadu mõtõ om anda Võromaa pernaisilõ umast söögist inämb tiidmist. Sinnä pandas sisse nii egäpäävä- ku pidosüüke, nii soolatsidõ ku magõhidõ süüke retsepti.Retsepte vaihõlõ tulõ söögijuttõ, ütlemiisi ja mõistatuisi.

Raamadu tegijä uutva, et Võromaa inemise saatnu ka ummi vanno tiidmiisi söögitegemisest, -kombist ja süükest ni nal’a- ja tarkusõjuttõ, miä köüdedü vana ao söögitegemisega.

Retsepti tohe-i õnnõ olla kostki raamatust maaha kirotõdu. Kirota või ka tuust, midä ti perreh hariligult süvväs, kost retsepti peri omma ja egäsugutsit jutukõisi ja mälehtüisi söögitegemisest. Parõmba retsepti pandas raamatuhe, sinnä mano retsepti andnu inemise/talo nimi.

Väega oodami juttõ säändside süüke tegemisest nigu ahokaali, kõrnõpräänigu, paksu kapsta, rulaat ja kamaraliha, ubinakoorõtsäi, hapnõ kurgi, soolaseene, heering marinaadih, munakuuk, koogõlmoogõl, piimäga aiaviläsupp, egäsugumadsõ piiragu, uhhaa, praadit ja kuivatõt kala, küläsupp, praadidu sõrnigu, koorõkommi, õlu munaga ja nii edesi.

Või olla lugõja mälehtäse viil tuudki, mis süük om timp (vai kruustli vai pitsk), kuis tetäs vatska, tetti taari vai jaheruuga, mis vaih om kakul, käkil ja klõmbil… Säändsit süüke om peris pall’o, mis omma jo pia är unõhtõdu. Loe edasi: Avitagõ Võromaa söögiraamatut tetä!