Viis uut psüühilise erivajadusega inimestele loodud peremaja on valmis saanud Harjumaal Harku vallas Viti külas. Täna peavad Vääna-Viti Kodu elanikud soolaleivapidu.
Vääna-Viti Kodu laiendusena kerkinud peremajad on elukohaks 55-le psüühilise erivajadusega inimesele, kellele pakutakse uutes majades ööpäevaringset erihooldusteenust.
Vääna-Viti Kodu peremajade valmimine on osa suuremast erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames ehitas AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11-sse Eestimaa paika. Kokku valmis 55 kümne- kuni üheteistkümnekohalist peremaja, mille kogumaksumus on 29,3 miljonit eurot. Loe edasi: Vääna-Vitil avatakse uued peremajad
Eesti Kodukaunistamise Ühendus viis läbi konkursi “Energiasäästlik kaunis kodu 2012”, kus eksperdid hindasid üheks üleriigiliseks võitjaks sihtasutuse Perekodu asenduskodu peremajad Väikemõisas.
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse (EKKÜ) komisjoni töös osalenud Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialisti Jane Lumiste sõnul on ekspertidelt saadud tunnustus igati positiivne. Tema jutu järgi on SA Perekodu peremajad Viljandimaal hea näide energiasäästlikest avaliku ja kolmanda sektori objektidest.
“Need majad on teistele eeskujuks. Ennekõike uute ühiskondlike objektide planeerimise juures tuleks arvestada seda, et hooned oleks energiasäästlikud ja/või taastuvenergiat kasutavad, sest sisuliselt omavalitsused või riik peavad ju neid objekte üleval pidama,” rääkis Jane Lumiste. “Pigem juba olemasolevate objektide renoveerimise puhul kerkib tihti küsimus, kas investeering on tulu või kulu. Seega tasub kindlasti uurida erinevaid võimalusi, kuidas rahastada energiasäästu- või taastuvenergia lahendusi. Kindlasti peaks kaaluma Kredexi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt pakutavaid variante ning teisi programme.”
Saarepeedi vallas Väikemõisas asuvad SA Perekodu asenduskodu kaks peremaja on projekteeritud passiivmaja põhimõtetest lähtudes. Lihtsa traditsioonilise vormiga, kaldkatusega ühekorruselise hoone aknad on kolmekordsete pakettklaasidega. Hoone suuremad aknad on suunatud päikese poole ja varustatud päikesesirmidega. Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumba abil ning ruumides on ka vesipõrandaküte. Ventilatsioon on lahendatud soojustagastiga ventilatsiooniagregaatidega. Katusel on ette nähtud sooja vee tegemiseks päikesekollektorid, kuid praegu neid veel paigaldatud ei ole.
Konkurss “Energiasäästlik kaunis kodu 2012” toimus mitmel tasandil. Esiteks pakuti konkursile välja üle Eesti 24 erinevat objekti. Seejärel toimus maakondade esindajate ühine komisjoni istung, mille käigus tutvuti kõigi maakondadest esitatud nominentidega ning valiti välja need 12 objekti, mis saadeti edasi konkureerima lõppistungile.
Jane Lumiste sõnul oli lõppistungi eesmärk kaasata laureaatide valimisse eksperdid ning saada neilt ühtlasi soovitusi võimalikuks konkursi jätkamiseks 2013. aastal. Ekspertideks olnud Maailma Energeetika Nõukogu volinik Einar Kisel, volitatud ehitusinsener ja energiaaudiitor Margus Sarmet ja diplomeeritud energiaaudiitor Aare Vabamägi lähtusid oma
hinnangu andmisel eelkõige ehitiste energiatõhusa ehitamise põhimõtetest või nende energiatõhusamaks muutmise potentsiaali ärakasutamisest, arvestades iga objekti puhul konkreetset olukorda.
Eksperdid tõstsid esile ja tunnistasid üleriigilisteks võitjateks Roela Noortemaja Lääne-Virumaal (renoveeritud ühiskondlike hoonete kategoorias), SA Perekodu asenduskodu peremajad Viljandimaal (uute ühiskondlike hoonete kategoorias) ja korteriühistu Tehvandi Valgamaal (kortermajade kategoorias).
EKKÜ hinnangul väärtustab kaunite ja energiatõhusate ehitiste väljaselgitamine maakondlikul ja riiklikul tasandil energiasäästuga seotud tegevust ja on heaks eeskujuks. Kindlasti väärib selliste objektide tunnustamine jätkamist ning viib riigi ja Euroopa Liidu energiasäästu alaseid eesmärke inimestele lähemale.
Konkursi laureaadid kutsutakse ühenduse teatel 20. jaanuaril Tallinnas Nokia kontserdimajas peetavale III Eesti koduomanike kongressile, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister annab neile üle vastava tunnustuse.
15 aastat tegutsenud Eesti Kodukaunistamise Ühendus on tuntud kui üleriikliku, presidendi eestkoste all oleva kodukaunistamise konkursi korraldaja. Nüüd on ühendus võtnud käsile veel ühe tegevussuuna, asudes koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tutvustama moodsaid energiasäästuvõimalusi ja julgustama inimesi neid kasutusele võtma.
Lisainfo: Jane Lumiste, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist, Kodukaunistamise Viljandimaa komisjoni esimees, tel. 433 0431, e-post: jane.lumiste@viljandimaa.ee
Eile peeti Viljandis kahe peremaja soolaleivapidu. AS Hoolekandeteenused rajas kodud kahekümnele psüühilise erivajadusega inimesele.
Viljandi Näituse Kodu teenusekohad on mõeldud ööpäevaringset erihooldusteenust vajavatele inimestele. „Viljandi Näituse Kodu peremajade valmimine on osa pikemast protsessist,” ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Riik soovib sellel ja järgmisel aastal reorganiseerida veel mitmeid erihooldekodusid, et pakkuda erivajadusega inimestele võimalikult häid elamistingimusi. Peremajadest saab erivajadusega inimeste elukoht, kus vajalik toetus, juhendamine ja ka meditsiiniline abi on tagatud ööpäevaringselt,” lisas ta.
Viljandi Näituse Kodusse kolisid 20 eri vanuses täiskasvanud vaimupuudega inimest juulikuu algul, eile peeti heade sõprade ja toetajatega soolaleiva pidu ning tutvustati kõigile oma vastvalminud kodu. Viljandi peremajadesse elama asunud inimesed on põhiliselt Viljandimaalt pärit erihoolekande teenust vajavad inimesed, kes on siiani pidanud mujal maakondades teenusel olema. Viljandi majade valmides tekkis neil võimalus kodumaakonnas teenust saada.
Viljandi peremajad läksid maksma 892 000 eurot. Ehituse peatöövõtjaks oli Eston Ehitus AS koos Nordecon AS-iga. Viljandi Näituse Kodu peremajade ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist, mida viib läbi AS Hoolekandeteenused. Kokku rajatakse projekti raames 55 spetsiaalselt erivajadusega inimestele projekteeritud kaasaegset peremaja.
Uued kodud valmivad tänavu ning 2013. aasta esimeses pooles.Viljandi on teine asukoht, kus uued majad valmis on saanud. Esimesed kaks peremaja valmisid tänavu kevadel Viljandimaal Karulas. Veel sel aastal saavad samalaadsed majad valmis ka Kehras, Tapal, Uuemõisas ja Vändras. 2013. aasta esimeses pooles valmivad aga peremajad Sinimäel, Kodijärvel, Tõrvas, Türil ja Vääna-Vitis.
Kogu projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja ülejäänud osas Eesti riik.