pärandkultuur

Mardu hiiemetsa raiujad pagesid

Mardu hiiemetsas eelmisel laupäeval alanud raietööd peatati neljapäeval. Neljapäeva varahommikuks oli metsamasin lageraielangilt ära veetud. Mitme hektari jagu haruldast sanglepikust hiiemetsa oli aga juba langetatud. Keskkonnainspektsiooni teatel peatati raie ajutiselt pehmeks muutunud maa tõttu.
Veel neljapäeval olid kõik asjaosalised veendunud, et raie on seaduslik. Nüüd aga väidab Muinsuskaitseamet, et Keskkonnaamet on väljastanud Rebala muinsuskaitsealal asuva hiie raieloa alusetult ning tehtud raie on ebaseaduslik.

Süüst pole ilmselt puhas ka Muinsuskaitseamet. Selgunud on, et raieluba taotlenud metsaettevõte OÜ Eremka algatusel määrati muinsuskaitse alla kuuluva hiiemetsa piirid kindlaks alles mõne nädala eest. Seejuures jäeti kaitse alt välja kogu metsafirmale kuuluv Pajumardi kinnistu, kuigi kultuurimälestiste registri andmetel paikneb kaitsealune hiiemets ka seal. Kahtlust on äratanud seegi, et hiie piiritlemisel ei kysitud nõu just sellisteks juhtumiteks moodustatud looduslike pyhapaikade ekspertkomisjonilt. Arvamust ei küsitud ka Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuselt, maausulisi esindavalt Maavalla kojalt, ega ka mitte hiiepaika hooldavatelt kohalikelt elanikelt. Kaitsealuse hiie piiritles ainuisikuliselt Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste vaneminspektor Ants Kraut, kes on varem pälvinud tähelepanu hiite- ja maausuvaenuliku hoiakuga.

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertkomisjon saatis neljapäeval Muinsuskaitseametile märgukirja, milles mõistis hukka toimuvad raietööd ning juhtis tähelepanu hiie piiritlemisel tehtud vigadele. Komisjon tegi ettepaneku peatada koheselt raietööd ning vaadata kaitsealuse hiie piirid üle.

Küsimusi on tekitanud Rebala muinsuskaitsealal asuva maa sattumine eraomandisse. Teatavasti müüs riik selle eelmisel aastal toimunud enampakkumisel metsaäriga tegelevale OÜ Eremkale. Looduskaitsealuseid maid riik ei erasta ning ostab neid hoopis riigi omandisse tagasi.

Pühapaigas toimunud raietööd on mõistnud hukka kohalikke inimesi esindav Saha külavanem Jaanus Hiis. Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik ytles Eesti Rahvusringhäälingule, et Maardu hiie raiumine on rünnak pühaduse vastu ning kaotus meie rahvuselmale. Maardu hiiemetsas toimunud raie osas teeb Maavalla koda ametliku avalduse lähipäevil.

Allikas: Maavalla koda

Pärandkultuuri mälestised said kaardile

Eestlaste ja lätlaste koostöös kaardistati ligi 20 000 pärandkultuuri objekti.
Kaks aastat kestnud ning ligi miljon eurot maksma läinud mahuka koostööprojekti tulemusena on Eesti ja Läti riigimetsade haldajad piirialadel kaardistanud ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Homme Tartus toimuval seminaril tehakse koostööst kokkuvõtteid ning esitletakse Tartu- ja Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavaid kogumikke.
RMK on pärandkultuuriga tegelenud alates 2005. aastat, selle aja jooksul on 12 Eesti maakonnas kaardistatud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade tegutsemisjälge maastikul.
2009. aastal kaasati oma tegevusse ka lõunanaabrid ning üheskoos Läti riigimetsa haldaja ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga asuti kaardistama Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuuri, et seda edaspidi paremini teadvustada ja hoida ning eksponeerida ka looduspuhkuse pakkumisel. Projekti maht ulatus 1 miljoni euroni, 85% sellest rahastas Euroopa Regionaalarengu Koostööfond. Projekti juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK.
Ulatusliku ühistöö käigus on kaardistatud enam kui 9100 pärandkultuuri objekti Eestis (Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal) ja üle 10 800 objekti Lätis (Valka, Valmiera, Alūksne and Limbaži piirkonnas).
Koos kevade algusega lisandusid kaardistatud objektide andmed ka avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali http://xgis.maaamet.ee ja nii saab iga huviline loodusretke planeerides või oma kodukoha ajaloo kohta uurides saada aimu ka seal asuvast pärandkultuurist.

Moostes kaardistati pärandkultuuriobjekte

Mooste vallas lõppes pärandkultuuri inventeerimise projekt. Mooste vallas inventeeriti pärandkultuuri selle aasta augustist detsembrini. Kokku kaardistati valla territooriumil 165 objekti, millest 4 eredamat näidet lähevad järgmisel aastal ilmuvasse Põlva maakonna raamatusse. Nendeks eredamateks näideteks on Austa triangulatsioonitorn, Zirna pettäi, ahju vare Labassaare külas ning vaigutuslank.

polvamaa.ee

Roosna-Allikul kavandatakse talguid

13. novembril toimuvad Roosna-Alliku vallas talgud, mille käigus plaanitakse teha läbitavaks Vodja-Öötla raudteetammi lõik.

Talgutel osalevad ka inimesed, kes tammi kõrval elavad ja kelle ühendustee samuti sel moel puhtaks saab.

Talgupäeva teine pool on kavas veeta lõkke ümber Sven Aluste ja MTÜ Equilibre savimajade vahel, kus jagatakse suppi ja räägitakse mitmesugustest puidu kasutamise võimalustest, näiteks kuidas pakkudest põrandat teha.

Talgutega soovitakse näidata, et koos on ka muidu tüütu töö kerge ja lõbus, samuti õpitakse koos andma lisaväärtust tormis murdunud puudele.

Talgulistel palutakse kaasa võtta töökindad ning kui on, siis oksakäärid, kirves või mootorsaag. Kütus saagide jaoks ja supp töötegijatele on korraldajate poolt.

Talgulisi oodatakse kell 11 Vodja mõisa ees, kus räägitakse raudteetammi kohta ka väike tutvustav lugu.

Homme avatakse Koiva pärandkultuuriala

Valgamaal avatakse homme, 1. oktoobril kell 12.00 Valga ja Valka maakondasid läbiva Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hõlmab kokku 80 km vastvalminud matkaradasid.

Valminud Eesti-Läti ühine pärandkultuuri hooldus- ja hoiuaala kulgeb mööda piirijõge Koivat/Gaujat. Eesti poolel Valga ja Lätis Valka maakonda loodud pärandkultuuri ala hõlmab kolme erineva pikkusega rada. Pikim, 60-kilomeetrine piiriülene jalgrattarada koos 29 erineva huvipunktiga ühendab Valga maakonna Tellingumäe ja Valka maakonna Olinase külasid.

Seitsme huvipunktiga 18-kilomeetrine jalgrattarada algab ja lõpeb Tellingumäe parklas. Samas kohas algab ja kulmineerub ka 2-kilomeetrine, üheksa huvipunktiga rada. Nii riigi- kui eramaid läbivad rajad on tähistatud, objektide juurde on paigaldatud infotahvlid. Radade algus- ja lõpp-punktides ning piiriületuskohas on eesti-, läti- ja ingliskeelsed infobrožüürid.

Valminud hooldus- ja hoiuala rahastas poole miljoni krooniga Euroopa Liit. Kokku on piirkonna pärandkultuuri kaardistamiseks ja eksponeerimiseks 2009.-2010. aastal planeeritud ligi üks miljon eurot, millest 85% katavad Euroopa Liidu vahendid.

Allikas: RMK