22. jaanuaril Brüsselis Euroopa Parlamendis ametliku avalöögi saanud Euroopa kodanikualgatus võib viia selleni, et ökotsiid muutub Euroopa Liidus kuriteoks.
Ökotsiid on ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal alal. Tuntuimad näited ökotsiidist on naftareostus Mehhiko lahes ning Kanada naftaliivade kaevandamine, aga ka Amazonase vihmametsade laialdane raie. Ökotsiidi võib lahti mõtestada kui genotsiidi elusloodusele või ökoloogilist suitsiidi, sest sõltume oma heaolus ju tegelikult looduslike protsesside olemasolust ning toimimisest ja nende hoidmine on meie eetiline kohus.
Euroopa kodanikualgatuse “Lõpetame ökotsiidi Euroopas” taga on 11 EL kodanikku, kes on pärit Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Kreekast, Hispaaniast, Portugalist ja Eestist. Neid on kokku toonud mitmed soovid: et laiaulatuslik keskkonnakahjustus lõppeks, et suurkorporatsioonid oleks sunnitud oma tegevust muutma, et ise tarbijana ei peaks ise alati juurdlema, kas meie ostud toetavad ökosüsteemide hävimist teiselpool maakera. Juriidilise lähenemine on valitud sellepärast, et tahes-tahtmata on õigusloome see raamistik, milles toimetavad nii valitsused, ettevõtted kui kodanikud ning seadustel on oma roll ka ühiskonna mõttemallide seadmisel.
Algatuse eesmärgiks on kutsuda ellu direktiiv, mis keelaks ökotsiidi kolmel juhul: kui see toimub Euroopa Liidus, kui seda viivad läbi (sh rahastavad) Euroopa Liidus registreeritud firmad või Euroopa Liidu kodanikud, kas siis Euroopas või mujal. Kuna tänapäeval toimub suur osa EL firmade tegevust väljaspool Euroopat, mõjutavad meie äripraktikad tegelikult olulisel määral ülejäänud maailma ning EL on üks suurimaid ökotsiidi rahastajaid maailmas. Nii Mehhiko lahe ning Kanada juhtumi puhul on tegu kas EL’s registreeritud firma või Euroopast tuleva rahastusega, mis direktiivi olemasolu puhul annaks oluliselt suurema juriidilise jõu nende tegevuste takistamiseks ja karistamiseks.
Loe edasi: Miljon allkirja ökotsiidi lõpetamiseks Euroopas