Märka Last

Kust tulevad äpid?

“Kas äppe toob kurg või tulevad need kapsalehe alt?“ naljatleb CERT Eesti infoturbe ekspert Anto

Veldre turvalise interneti päeval toimunud konverentsil „Nutikalt netis“.

Kadi Hainas

Tegelik olukord on palju tõsisem, sest mobiilirakendustega kaasnevad sageli ohud, millele pööratakse liialt vähe tähelepanu. „Kui sa aru ei saa, siis ära lihtsalt vajuta!“ toob ta lihtsa näite, kuidas võimalikest probleemidest hoiduda.

Mobiilirakenduste uuendamine on oluline, sest programme täiendatakse ning tehakse järjest paremaks. „Minul on aga paar programmi sellised, mida ma teadlikult ei uuenda,“ toob Veldre näite teadlikust kasutamisest. Põhjused on lihtsad – ühe videomängija uusversioonis võeti osade videote näitamisõigused ära ning teine programm tahtis peale uuendamist nuhkima hakata.

Sellised rakendused, mis avaldavad installeerimisel või uuendamisel soovi ligi pääseda omaniku andmetele, tekitavad palju furoori. See on Veldre sõnul olukord, kus tuleb langetada otsuseid. Näitena toob ta Facebooki, mille rakenduse uusversioon tahab ligipääsu omaniku andmetele, kuid Veldre sellega aga ei nõustunud ning kustutas äpi ära. „Minu otsus oli lihtne, sest Facebooki kasutaja ma pole,“ toob ta näite sotsiaalvõrgustiku põhjal. Samas mõistab ta, et igapäevaste kasutajate otsus ei saa nii sirgjooneline olla.

Tuleb enda jaoks selgeks mõelda, kas loobuda või aktsepteerida olukorda ja teatada oma võrgusõpradele, et nad ei saadaks sellist infot, mille lekkimine võiks probleeme tekitada. Loe edasi: Kust tulevad äpid?

“Märka Last”: Mu vanemad kaitsevad riiki

Riigikaitsele pühendunud inimene kurdab harva ja annab oma parima, et olla eeskujuks. Enamasti me ei küsi, mismoodi ta saab hakkama tööstressiga ja kuidas tunnevad end tema lapsed.
Riigikaitsja olla on amet, aga ka mõtteviis – oskus märgata kõrvalseisjat, oskus peale oma ametialase kohuse ilmutada lahket ja abivalmis meelt ka eraisikuna. On ju enesestmõistetav, et politseinik on raske õnnetuse läbi elanud inimesele ka esimene tugiisik, et parameedik on füüsilist abi andes ka esmane hingetohter ja et kriisikoldes kaitseväelane peab olema nii sõjalises valmisolekus kui ka looma kohalikega sõbralikke suhteid. Maailmas on aastakümneid arendatud kodanike ja vabatahtlike abiga ühinguid, mis toetavad sellise ameti valinud inimesi. Kogukond hoiab kokku, selles ringis mõistetakse teineteist ja toetatakse igapäevaelu- või pereprobleemides.

Hoolivate laste mured, saladused ja valud

Eelmisel suvel toimus Remniku õppe- ja puhkekeskuses nädalane ühislaager riigikaitsjate lastele. Ettevõtmine sai teoks Reservkorpuse algatatud sotsiaalse toestusprogrammi raames.
On oluline, et riigikaitsjate lapsed kasvaksid üles tugevate, tervete ja empaatilistena. Lastelaagri elu juhtides kogesin, et need lapsed on sõbralikud, koostöövalmid ja oskavad heita pilgu ka kõrvalseisjale. Nende hoolivate pisikeste kodanike väikesed ja suured mured, saladused ja valud peavad saama jagatud, siis kasvab neist ühiskonna kindel vundament. Soovin kogu südamest, et laagris viibinud laste pöörane rõõmurõkatus – “See on lihtsalt liiga vägev!” – ei kaoks ja riigikaitsjate perede toetus kujuneks traditsiooniks.
Meie hoolivus on neile suureks motivatsiooniks. Võimalus elada nädal koos teiste lastega, kel sarnased kogemused ja huvid, avasid laste usalduslikkuse kiiresti. Tundes, et sind mõistetakse ja tunnustatakse, pani need väikesed päikesed särama kogu oma jõus.
Kui rääkida peredest, kus need lapsed kasvavad, avanesid meie ees korduvad lood. Loe edasi: “Märka Last”: Mu vanemad kaitsevad riiki

Kriminaalsed naljad

Kaks sõbrannat otsustasid kolmanda arvel pisut “nalja” teha: lõid tema nimel suhtlusportaalidesse kontosid ja kirjutasid solvavaid kommentaare. Mis edasi sai, sellest kirjutab juhtivkriminaalametnik Anu Baum ajakirja “Märka Last” 2011. aasta sügisnumbris.

Evelin, Laine ja Ene olid olnud sõbrannad lasteaiast saati. Kui nad olid 5. klassis, tuli nende klassi uus poiss Andrus, kes hakkas kohe kõikidele tüdrukutele meeldima. Andrusele aga meeldis ainult Evelin. Evelinil ei olnud enam
sõbrannade jaoks eriti aega – ta käis nüüd rohkem Andrusega väljas. Laine ja Ene olid sõbranna peale väga kurjad ja otsustasid Evelini arvel natuke “nalja” teha. Nad tegid Evelini nimele kasutajakontosid suhtlusportaalidesse ja kirjutasid sinna teisi, aga ka Evelini solvavaid kommentaare. Et kellelgi ei oleks kahtlust, et tegemist on just selle Eveliniga, panid nad kontode juurde pildid. Kuna tüdrukud olid ju varem kõike koos teinud, logisid nad sisse ka Evelini tegelikele kontodele ja muutsid andmeid, saatsid sõpradele kirju ja lisasid suvalisi inimesi sõpradeks.
Koolis hakati Evelini mõnitama ja teda noriti teadete ja sõnumite pärast, mida ta väidetavalt oli internetti postitanud. Probleeme oli ka Andrusega, kuna Evelin olevat suhtlusportaalis kommenteerinud, kui nõme ja mõttetu kutt ta on. Loe edasi: Kriminaalsed naljad

Armastus või kohtinguvägivald

Ta on ilus, tark, vaimukas ja mis peamine – ta tahab just SIND. Ta väidab, et hakkas sind armastama esimesest silmapilgust ega jäta sind kunagi. Ta on sinusse ülepeakaela armunud. Sa oled seitsmendas taevas. Sa küll märkad, et ta tahab iga sekund teada, kus sa oled, kellega sa oled ja mida seljas kannad. Sa arvad, et ta hoolib sinust ja see kõik on normaalne, kui ollakse armunud.

Ta küll teeb pisikesi häirivaid märkusi su välimuse kohta või muutub närviliseks, kui saab teada, et su parima sõbranna sünnipäeval oli ka klassivendi, aga sa ei lase ennast sellest häirida. Ta ju armastab sind. Pealegi ta väidab, et just sina oled tema elu armastus ja kui sa ta maha jätad, tapab ta ennast ära. Kui ollakse ARMUNUD, siis tehaksegi hulle asju, küll kõik laabub…

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhtivkorrakaitseametnik Kati Nõmm kirjutab ajakirjas “Märka Last” kohtinguvägivallast. Mis see on ning kuidas see väljendub.

Kõik suhted algavad armastusega, noorena on see eriti erakordne, oluline ja ilus, aga ka idealiseeritud. Partneri armukadedat käitumist võetakse kui armastuse näitamist ega mõisteta alati selle keerukamaid tagamaid. Teerajaja kohtinguvägivallale tähelepanu juhtimisel oli ameeriklane James Makepeace, kes leidis, et kohtamissuhetes (in dating relationships) on samamoodi vägivalda kui koos elavate inimeste vahel või abielulistes suhetes (“Courtship violence among college students”, 1981). Eestis ei ole üldises kasutuses defineeritud, mis on kohtinguvägivald. Koostöös spetsialistidega oleme välja pakkunud järgmise definitsiooni: kohtinguvägivald on igasugune füüsiline, vaimne ja seksuaalne vägivald partnerite vahel, kes koos ei ela. Loe edasi: Armastus või kohtinguvägivald

Paha last ei ole olemas

Sagedasti kuulen vanemaid kirjeldamas:
“Ütlen lapsele esimesel paaril korral rahulikult, et korista oma mänguasjad kokku, viiendal korral juba tõstan häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistan või annan laksu”, muretseb pereterapeut Meelike Saarna ajakirjas “Märka Last”

See on kahetsusväärne olukord. Lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus, aga karistada saab laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega. Laps, kellele ei võimaldata kogeda ennast kui väärtuslikku isiksust, lõpetab iseenda armastamise, ja see, kes ei oska armastada iseend, ei ole suuteline armastama ka teisi.Kahjuks on paljude praeguste täiskasvanute kunagine kasvukeskkond olnud seesugune, et neil on raske mõista võimu hävitavat mõju suhetele. Ka on võimu kasutamise tähendus tihti puudulik: laksu, nurkapanekut, tutistamist-sakutamist, lapse peale karjumist, tema ignoreerimist jms. peetakse tavalisteks kasvatusviisideks, sest vanem on ju ka inimene. Ent piiride panek jõumeetodil ei ole mitte ühelgi juhul sobiv viis last (või ükskõik keda) mõjutada. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Loe edasi: Paha last ei ole olemas

Ilmus MTÜ Lastekaitse Liidu ajakirja “Märka Last” kevadnumber

Selle aasta esimene number keskendub lapse õigusele mängida ja mänguteraapiale. Lisaks saab numbrist lugeda muu hulgas sellest, mida teeb Aino Pervik Facebookis, kas teistmoodi välimus on koolis ja lasteaias boonuseks või takistuseks, kus läheb kasvatuses toetuste ja nõudlikkuuse piir ja ka, miks on lapsel vaja mängida. Lisaks puudutatakse ka pedofiilia ja kodukiusamise teemat ning palju muud huvitavat.

Ajakiri “Märka Last” ilmus poelettidele juba sel esmaspäev, aga kiirema kättesaamise ja vähendatud jalavaeva jaoks saab seda ka tellida ajakirja kodulehelt. Maikuu jooksul saab ajakirja tellida vaid kolme euroga aastaks.

Artiklid:

Laste mängumaa: “Mäng hõlmab palju erinevaid tegevusi alates lasteaialaste mängudest kuni noorte vaba aja ettevõtmisteni. Uurimused on näidanud, et tänapäeva lapsed ei mängi enam nii palju eakohaseid ja arengu seisukohalt olulisi mänge kui varem. Sageli on esikohal videomängud, vähem mängitakse loovmänge ning tervise ja füüsilise arengu seisukohalt tähtsaid spordimänge. Lastel ei ole sageli aega mängida, sest täiskasvanud on kujundanud kogu lapse päeva ja ka vaba aja.” Loe edasi: Ilmus MTÜ Lastekaitse Liidu ajakirja “Märka Last” kevadnumber

Põhiteadmised rahaasjadest

“Mulle mõjus hästi, et vanemad mulle taskuraha ei andnud ja meie pere laristada ei saanud – ma pole raha- asjades tuulepea. Kui on ikka oma vaevaga teenitu, siis seda uisapäisa ära ei kuluta,” kirjeldab laulja Koit Toome lapsepõlvekodust kaasa saadud suhtumist rahasse.
Noortele rahaasju selgitavale tarbijaveebile kool.minuraha.ee antud intervjuus kirjeldab Koit Toome, kuidas ta käis taskuraha teenimiseks varases teismeeas suviti
šašlõkirestoranis tööl ning sai isikliku kogemuse varal aimu, et raha saamiseks peab vaeva nägema. Sama mõtet jagab tarbijaveebis ka näitleja Märt Avandi, kes rügas
14aastaselt suvel ehitusel, et kitarri ostmiseks raha koguda.
Nende näidete põhjal võiks sõnastada ühe olulisima nipi, kuidas lastele rahaga ümberkäimist selgitada: omateenitud raha õpetab vastutustundlikkust ja planeerimist
palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad, et raha ei tohi niisama laristada.

Küllap on pea kõik lapsevanemad pidanud vaatama lapse paluvatesse silmadesse, kui too õhtul lasteaiast koju tulles nurub endale ilusat Barbiet või vinget Lego-komplekti,
mis oli sõbral lasteaias kaasas. Vanuse lisandudes tulevad nurumisnimekirja Wii, Playstation, nutitelefon, iPad…
Niisiis tuleb rahast, selle väärtusest, osturallidest ja perede erinevatest rahalistest võimalustest rääkida juba lasteaiaeas, sest lapsed puutuvad rahamaailmaga kokku
järjest nooremana. Arvelduskontogi võib avada juba imikule, kuid oma pangakaardi ja õiguse seda kasutada vanema seatud limiitide piires võib laps saada 6–7aasta-
selt. Järelikult peaksid rahaasjade korraldamise põhitõed juba siis enam-vähem selged olema.
Põhitõed on ju lihtsad – tuleb suuta vahet teha oma soovidel ja vajadustel, näiteks kas on vaja suurepäraste tehniliste võimalustega nutitelefoni või piisab ka tagasihoidlikumast mudelist, millega saab helistada, sõnumeid saata ja netis käia. Samuti võiks rääkida, et kui emal-isal raha rahakotist otsa lõpeb, ei saa seda “seina seest” ehk pangaautomaadist piiramatult juurde võtta – kulutada on võimalik vaid nii palju, kui teenid.

Edasi saab lugeda ajakirjast “Märka Last”

Kuidas käituda targalt internetis?

Siseminister Ken-Martti Vaher kirjutas sel nädalal Delfis, et lastevastased ründed küberruumis on plahvatuslikult kasvanud. Kahjuks on see õige. Internetiturvalisus on lastekaitses üks uuemaid ja kiiremini levivaid probleeme. Olukorras, kus pea igal Eestimaa lapsel on kodus internet ning nende vanematel on tihti väga vähe aega pöörata pidevat tähelepanu oma lapse seiklemistele internetis, on oluline lastele selgeks teha, mida tohib internetis teha ja mida tasub vältida. Nii, nagu on suhteliselt uus internetioht, nii on ka alles lapsekingades lahendused ning ideed selle vastu võitlemiseks. Siiski need ei puudu. MTÜ Lastekaitse Liit tänab Politsei- ja Piirivalveametit juba tehtud teavitustöö ning pideva asjakohase informatsiooni eest.
Praegu on võimalik saada informatsiooni internetiohtude ja -kaitse kohta Targalt Internetis koduleheküljelt www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111. Lisaks ilmub selle kohta ka artikkel järgmises Lastekaitse Liidu ajakirja „Märka Last“, mis ilmub mai alguses.

Mida siiski teha, kui tekib oht lapse väärkasutamisest internetis.
Politsei selgitab:

“Õige oleks selline kasutaja kohe blokeerida. Kui oled juba saanud erootilisi voi pornograafilisi klippe, tuleks säilitada saatja andmed ja saadetud materjalid. Salvesta saatja aadress, kui võimalik, säilita MSNi vestluse logi. Kui sul ei ole logide salvestamise võimalust, siis kopeeri vestlus või tee vestlusest ekraanipilt (screenshot). Tuleb säilitada voimalikult palju vestluse üksikasju, sealhulgas saatmise aeg (kuupäev ja kellaaeg), saadetud lingid, veebiaadressid jm. Hoia alles ka saadetud klipid. Pöördu kogu säilitatud materjaliga kodukohale lähimasse politseiprefektuuri.
Prefektuuri pöördumise puhul ei ole vahet, kas lähed isiklikult kohale või saadad info e-kirja teel (kohati võib see isegi mugavam olla). Politseisse teatamine on vajalik, sest ainult politsei saab lõpetada pornograafilisi klippe ja pilte saatvate inimeste tegevuse. Sina küll blokeerid vestluspartneri, aga tema leiab uue isiku, kellele neid materjale saata. Tavaliselt ei lõpeta nad oma tegevust enne politsei sekkumist. Ja reegel on ikka ja alati –
blokeeri, kopeeri, reageeri.”

Allikas: ajakiri “Märka Last”

Lisainfot internetiturvalisuse kohta saab www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111.

Mart Valner, MTÜ Lastekaitse Liit