Meenuta neid, kes jäid kaugele maale ja hinda sinnajäänute visadust ning tagasitulnute elutahet.
Ööl vastu 14. juunit 1941. a korraldasid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestis, Lätis ja Leedus esimese massiküüditamise.
Esmajärjekorras langesid terrori ohvriks kunagised juhtivad riigitegelased, aktiivsed ühiskonna- ja majandustegelased ning sõjaväelased. Umbes 10 000 küüditatud inimesest said 1950. aastatel Eestisse tagasi tulla vaid vähesed. Pärast sõda tuli Eesti rahval üle elada veelgi suuremaid küüditamisi ja repressioone. Eestlaste arv kodumaal vähenes ligi veerandi võrra.
Mida täna teha? Küsi vanematelt sugulaste kohta, keda küüditati, represseeriti või hukati. Täna pole pidutsemiseks sobiv päev. Loe Heino Kiige raamatut “Maria Siberimaal”.
25. märtsil meenutatakse Tallinnas Vabadussõja Võidusamba jalamil 1949. aasta massiküüditamise ohvreid. Õhtul süüdatakse Tallinnas Vabaduse platsil, Tartus Raekoja platsil ja Pärnus Martensi väljakul tuhandeid küünlaid.
Meenutustseremoonial asetatakse Võidusamba jalamile riigiasutuste ühine pärg „Eesti rahvalt“. Samuti asetavad pärjad Kaitseväe ja Kaitseliidu juhid, diplomaatilise korpuse esindaja, Tallinna Linnavalitsuse esindaja, Eesti Memento Liidu ja Tallinna Memento esindaja.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopi Einar Soone eestvedamisel peetakse mälestuspalvus. Sõna võtavad regionaalminister Siim Kiisler ning Memento Tallinna Ühenduse esimees Leo Õispuu.
Kell 13 algab mälestusjumalateenistus Tallinna Jaani kirikus.
MTÜ Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit kutsuvad inimesi üles süütama küünlaid kõigi küüditamisohvrite mälestuseks. Rahvast oodatakse 25. märtsil kell 18 Tallinna Vabaduse väljakule, Tartu Raekoja platsile ja Pärnu Martensi väljakule (Pärnu Keskuse esine väljak), et üheskoos süüdata tuhandeid küünlaid.
1949. aastal 25. märtsist 29. märtsini toimunud küüditamise käigus viidi Venemaale Siberisse üle 20 000 Eestimaal elava inimese. Alates 2010. aastast on saanud traditsiooniks korraldada märtsiküüditamise aastapäeval küüditatute mälestuseks ühine küünalde süütamine, mis toimub käesoleval aastal neljandat korda.
Eesti Memento Liidu ühenduste poolt korraldatavad mälestusüritused 25. märtsil:
Kuressaare – kell 12 Kudjape kalmistul
Türi – kell 12 Türi Vabadussõja ausamba jalamil
Haapsalu – kell 12 Lossiplatsil ja kirikus Ema altari juures
Viljandi – kell 17.30 Viljandi Mõisa pargis
Rakvere – kell 11 Kolmainu kirikus; kell 11.50 Tammikus Okaskrooni juures
Jõhvi – kell 12 Raudtee ääres küüdirongi asetsemise paigas mälestuskivi jalamil.
Tartu – kell 12 Pauluse kirikus, Murtud Rukilille juures.
Hiiumaa – kell 12 Lehtma sadamas; kell 19.00 Kärdla kirikus; 19.30 kiriku aias küünalde süütamine. Üle kogu Hiiumaa süüdatakse kell 19 akendel küünlad.
Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12 algab Rakveres Palermo Punase terrori ohvrite mälestuskivi juures mälestustseremoonia, millega mälestatakse 1919. aasta algul Palermo metsas toimunud metsiku veretöö ohvreid. Palermo metsas toimus üks metsikumaid veretöid, mida bolševikud oma lühikese võimulolemise perioodil Eesti pinnal Vabadussõja algul sooritasid.
15. detsembril 1918 toimus Eesti väeüksuste lüüasaamisega lõppenud lahing Rägavere all ja Rakvere langes järgmisel päeval punavägede kätte. Kohe algasid repressioonid, vangla ja arestikambrid täitusid kiiresti vahialustega. Paari nädalaga oli Rakvere vangimaja arreteerituist – meestest, lastest, naistest, vanuritest – tulvil. Aastavahetusel alustas tegevust sõjatribunal ning vange hakati linnast paari kilomeetri kaugusel Palermo metsas maha laskma.
Kui Eesti vabadusvõitlejad 12. jaanuaril Rakverre jõudsid, moodustati Palermo massimõrva väljaselgitamiseks komisjon, kes laskis kolm ühishauda lahti kaevata. Nendest leiti kokku 82 laipa. Järelevaatusel selgus, et paljusid oli enne hukkamist piinatud. Toimunu õudu on kirjeldanud Jakob Liiv 25. jaanuari 1919.a ajalehes Vaba Maa.
Surnukehad anti omastele üle, 12 tapetut ei suudetud ära tunda ja nad maeti linnakalmistule.
Toimunu üksikasjust saadi teada üksnes seetõttu, et üks haavatu tuli sealt elusalt välja, kuid suri nädal hiljem.
Rakvere vabastamine Eesti väeüksuste ja Soome vabatahtlike poolt 12. jaanuaril päästis paljude vangide elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata. Töörahva Kommuuni 28-päevase võimuloleku jooksul tapeti Virumaal üle 150 inimese.
Rakvere mälestab süütult tapetud rahvuskaaslasi iga aasta 10. jaanuaril Palermos leinakogunemisega. Nii ka sel neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12. Mälestustseremoonia korraldavad Eesti Memento Liidu Rakvere Ühing, Tööpataljonlaste ühing ja Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühing ning Rakvere linn.
Rakvere tähistab linna vabastamise 94. aastapäeva 12. jaanuari hommikul päikesetõusul kahuripauguga linnusest ning piduliku linna lipu linnuse torni heiskamisega. Austamismiiting toimub Ausambamäel 14. jaanuaril kell 12.
Hilje Pakkanen
Meenuta neid, kes jäid kaugele maale ja hinda sinnajäänute visadust ning tagasitulnute elutahet. 