kortermajad

Maja sisekorra eeskiri aitab tülisid vältida

Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul aitab täpselt paika pandud sisekorra eeskiri vältida kortermajas ettetulevaid tülisid ja pahandusi.

“Näiteks kui mõni naaber on harjunud majas suitsetama või käib palju hiliseid ja lärmakaid külalisi – sellised olukorrad on ühistutes ühed suuremad tüliõunad,” rääkis Mardi.

Tema sõnul tulekski ühistul võimalikult detailselt paika seada maja sisekorra reeglid. Reeglites peaks täpselt ära märkima, missugused keelud kehtivad suitsetamisele hoones, millal algab öörahu, kuidas peavad ennast üleval pidama
korteriomanike külalised. Kirja võib panna ka näiteks pööningu kasutamise reeglid – kuidas on korraldatud majaelanike asjade
hoiustamine ühiskasutataval pööningul ning kas pesu kuivatamine seal on lubatud. Niisamuti tuleks ära kirjeldada ühise aialapi
või grillinurga kasutamine, et arusaamatusi ei tekiks.

Mardi sõnul aitab üldkoosolekul kinnitatud sisekorra eeskiri ka omavahelisele suhtlusele kaasa: “Palju pahandusi võibki olla tingitud puudulikust kommunikatsioonist või sellest, et inimesed tõlgendavad asju erinevalt. Ühine kinnitatud sisekorra eeskiri, mis kõigile korteriomanikele teada ning majas ka nähtavale kohale välja pandud, annab kindlustunde, et kõik elanikud on maja reeglitest ühtviisi aru saanud ning kohustuvad neist kinni pidama.”

Suvised reeglid kortermajas: rõdul ei grillita ja aiapeod tuleb kokku leppida

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab suveperioodi hakul meelde ühiselu reegleid kortermajas: rõdul grillimine on kategooriliselt keelatud. Väiksemates aiaga kortermajades tuleks ühistu sisekorra reeglites määrata ka aiapidude pidamine või ühise puhkenurga kasutamine aias.

“Siseministri määrusega on sätestatud, et tahkkütusel või küttegaasil töötava grillseadme või muu samalaadse seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal väljaspool hoonet,” vahendab EKÜL õigusosakonna
juhataja Urmas Mardi.

Määruse järgi on grillseadme ohutu kaugus hoonest vähemalt 5 meetrit, kui tegemist on tahkkütusel töötava seadmega, milles hõõguvat sütt valmistatakse lahtise leegiga. Kui grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, tuleb tahkkütusel töötav grilliseade paigutada hoonest vähemalt 2 meetri kaugusele.

“Kuna rõdu on hoone osa, siis järelikult pole seal grillimine lubatud ja päästeameti inspektoritel on õigus selle eest elanikke trahvida. Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib rahaline karistus füüsilisele isikule olla kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot,” hoiatab Mardi.

Tema sõnul tuleb lisaks eeltoodud määrusele järgida ka korteriühistu sisekorraeeskirju, sest sageli on grillimisega seonduv seal lahti kirjutatud.

“Seal võiks heanaaberlike suhete säilitamise nimel lahti kirjutada ka aiapidude pidamise korra, juhul kui tegemist on majaga, mille hoovis on ka väike puhkenurk – näiteks, et naabrite und ei tohi valju muusikaga häirida pärast kella 23, kuidas teavitada külalistest ja millises korras võõraid kinnistu territooriumile lubatakse,” tõi Mardi näiteid. “Keegi ei taha ju, et pärast pidu majas naabritega tüli tõuseks.”

Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnas kommentaariks eilsele uudisele valitsuse otsusse eelnõu kohta laenata
sihtasutusele KredEx täiendavalt 16 miljonit eurot korterelamute renoveerimise toetuseks, et taoline rahasüst on ühistutele
hädavajalik. “Ühistute huvi maju renoveerida on väga suur ja kevad on just renoveerimiste alustamise aeg. Oleks rumal see aeg mööda lasta lihtsalt seepärast, et uued eurorahad pole veel tulnud,” sõnas ta.

Soodsama laenuga kaasfinantseeritakse valdavalt CO2 kvoodi müügitehingutest eraldatavaid sihtotstarbelisi toetusi korterelamute
energiatõhususe parandamiseks.

Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja oli ka hiljuti Tallinnas peetud Balti elamumajanduse
konverentsil väga teravalt luubi all. Delegaatide poolt vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi
toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel. Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 – 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil investeerivad ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeritakse kompleksselt 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15% kõigist Eesti korterelamutest. Loe edasi: Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik

Jätkuvad kõige kaunima kortermaja otsingud

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad 6.juunini kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil.Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme. Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.
Konkurss “Kauneim kortermaja” on üle-eestilise konkursi “Kaunis Eesti kodu” erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Kandideerimistaotluse vorm ja hindamise alused leiab EKÜL veebilehelt: www.ekyl.ee Konkursil osalemiseks on vajalik esitada kandideerimise taotlus etteantud vormil ja 6-10 fotot: e-postiga anu.sarnet@ekyl.ee (palutakse ka helistada 627 5742, et kontrollida e-maili kohalejõudmist) või posti teel Eesti
Korteriühistute Liit, Sakala 23 a, 10141 Tallinn, märgusõnaga “konkurss”. Kandideerimistaotluste ja fotode esitamise tähtaeg 6.juuni kell 17.
Posti teel saadetavad taotlused peavad olema hiljemalt selleks ajaks kohale jõudnud, hiljem laekuvaid taotlusi arvesse ei võeta.
Eesti Korteriühistute Liit