kokaraamat

Kadrina üllitas Virumaal ainulaadse kokaraamatu

“Kadrina kandi maitsed” – sellist pealkirja kannab Viitna turismitalunik Sirje Kuusiku initsiatiivil kokku seatud ja fotograaf Avo Seidelbergi poolt üles pildistatud ning kujundatud unikaalne kõvakaaneline retseptiraamat.

Oma kulinaarseid saavutusi tutvustavad ja retsepte jagavad selles eesti- ja inglisekeelses raamatus 26 Kadrina kandi tuntud inimest, seltsi ja ettevõtet. Teadaolevalt pole ühelgi teisel Virumaa vallal sellist kodukandi praktilist suveniiri, mis tutvustab nii kohalikku kokandust kui ka ettevõtlust. Andes lisaks võimaluse kodukandi kokandushitte oma käega proovida. Kokaraamatu avalik esitlus toimus teisipäeval, 14. aprillil Kadrina Kirjandusklubi ruumes.

Avitagõ Võromaa söögiraamatut tetä!

Kukki söögiraamatit om Eestih vällä tulnu mitmit, ei olõ viil raamatut, koh kiräh aoluulidsõ ja vahtsõmba vana Võromaa söögi. Tuuperäst pandas Võro instituudih kokko mi kandi vanaaoliidsi süüke retseptiraamatut.

Raamadu mõtõ om anda Võromaa pernaisilõ umast söögist inämb tiidmist. Sinnä pandas sisse nii egäpäävä- ku pidosüüke, nii soolatsidõ ku magõhidõ süüke retsepti.Retsepte vaihõlõ tulõ söögijuttõ, ütlemiisi ja mõistatuisi.

Raamadu tegijä uutva, et Võromaa inemise saatnu ka ummi vanno tiidmiisi söögitegemisest, -kombist ja süükest ni nal’a- ja tarkusõjuttõ, miä köüdedü vana ao söögitegemisega.

Retsepti tohe-i õnnõ olla kostki raamatust maaha kirotõdu. Kirota või ka tuust, midä ti perreh hariligult süvväs, kost retsepti peri omma ja egäsugutsit jutukõisi ja mälehtüisi söögitegemisest. Parõmba retsepti pandas raamatuhe, sinnä mano retsepti andnu inemise/talo nimi.

Väega oodami juttõ säändside süüke tegemisest nigu ahokaali, kõrnõpräänigu, paksu kapsta, rulaat ja kamaraliha, ubinakoorõtsäi, hapnõ kurgi, soolaseene, heering marinaadih, munakuuk, koogõlmoogõl, piimäga aiaviläsupp, egäsugumadsõ piiragu, uhhaa, praadit ja kuivatõt kala, küläsupp, praadidu sõrnigu, koorõkommi, õlu munaga ja nii edesi.

Või olla lugõja mälehtäse viil tuudki, mis süük om timp (vai kruustli vai pitsk), kuis tetäs vatska, tetti taari vai jaheruuga, mis vaih om kakul, käkil ja klõmbil… Säändsit süüke om peris pall’o, mis omma jo pia är unõhtõdu. Loe edasi: Avitagõ Võromaa söögiraamatut tetä!

Valmis lihtsa külatoidu kokaraamat

Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa koostöös valmis eelmise aasta lõpus lihtsa külatoidu kokaraamat. Selles on avaldatud valik maakondade toidukonkurssidel osalenud toiduretsepte. Valik tehti valmistamise lihtsuse, kodumaiste toiduainete ja tervislikkuse alusel.

Järva maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Helle Põllu ütles, et 2011. aastal toimunud toidukampaania raames viidi läbi Järvamaal läbi retseptikonkurss” Lihtne külatoit”. Konkusile laekus üle 50retsepti nii eraisikute kui ka külaseltside poolt. Koeru lasteaia lapsed esitasid väikesed retseptivihikud, kus oli üle 100 retsepti. Valminud raamat kajastab valikuliselt toidukampaaniate retsepte Järvamaalt, Lääne-Virumaalt ja Saaremaalt ning pakub võimluse ise retsepte üles kirjutada. Raamatut on kavas jagada ka maakonna raamatukogudele.

Raamatu koostasid Helle Põllu, Olga Boitsov ja Imbi Jäe. Toidud valmistas Juta Tohver. Pildistas Anu Pink ja küljendas Anneli Kenk Saara kirjastusest. Raamatu väljaandmist toetas Tervise Arengu Instituut.

Maahingega perenaiste retsepte oodatakse kokaraamatusse

Tegemisel on kokaraamat, kuhu oleksid kokku kogutud retseptid, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd. See oleks omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis sisaldaks mitte profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mis tegelikus elus on kasutusel.

Retseptide ja toitude autoriteks otsime eelkõige maanaisi, kes oskavad meie kodusest toorainest teha maitsvaid ja leidlikke roogasid, millele ei kulu liiga palju aega ega raha. Kui ütlen maanaine, siis mõtlen pigem eluhoiakut kui elukohta, nii et ka linna kolinud maahingega perenaised ja –mehed on teretulnud. Otsime oma pere retsepte, nii argiseid kui ka pidulikke. Otsime retsepte, mis on emade ja vanaemade poolt vihikusse kirja pandud ja mida ka nende tütred teha oskavad.

Oma koht on meie raamatus nii vanaema vahvliretseptil kui ka noore perenaise moodsamatel roogadel, nipikal õunamoosil, vana-aja soolakalal, hoidistel, vormiroogadel, ühesõnaga kõigel, mis on maitsev ja veidike isemoodi tehtud. Usume, et kunagine piirkondlik omapära on siiani säilinud ja tahame seda ka oma raamatus kajastada.

Pöördun Teie poole, et paluda abi osavate kodukokkade-maanaiste või -meeste leidmiseks. Usun, et need, kes toovad messile Olustvere hoidistemessile oma hoidiseid, võiksid olla osavad ja leidlikud ka muude toitude tegemisel ning ehk nõustuksid nad oma retsepte ka meie raamatus avaldama. Toimetaja abiga paneks need retseptid kirja ja kodukokale sobival ajal läheks kohale fotograaf, kes teeks valmisroogadest ka pildid.

Kui oskate juhatada selliseid osavaid naisi või mehi, kes tahaksid selles raamatus oma roogadega osaleda, andke palun teada, võtame ühendust.

Heidi Vihma, toimetaja, tel 5115 018, heidi.vihma@gmail.com

„Taluperenaiste hoidiseid” saadab edu

Aasta kokaraamatute konkursil tunnistati kolmanda koha vääriliseks „Taluperenaiste hoidised“, kirjutab Põlvamaa infoportaal.

Septembris Põlvamaal Savi talus esitletud raamatus „Taluperenaiste hoidised“ soovitavad seitse taluperenaist vanu häid hoidiseretsepte, millest osa on pärit juba vanavanaemadelt.

Kogu pere lemmikretseptide kõrval leiab raamatust saiavõideid lastele ja tuliseid ampse meestele, kiireid koduseid purgitoite argiõhtuks ja pidulikke salateid peolauale ning mis sombusel sügisel eriti oluline – energiapomme halva tuju ja haiguste vastu.

Raamatu on koostanud Anu Jõesaar, välja andnud AS Ajakirjade Kirjastus.

Konkursi „Aasta kokaraamat 2010” võitjaks tunnistati Aive Luigela raamat „Hoidised” (AS Varrak). Teisena leidis tunnustust „Ulukiroad“ kirjastuselt Menu. Kokku esitati konkursile 13 raamatut.
 