Silt: kohvikud

Homme toimub teist korda Seto Külävüü kostipäiv ehk kohvikutepäev Setomaal

Homme, 16. augustil kell 12 avatakse Setomaa ühepäevakohvikud teist korda, seekord tegutseb u 100 km marsruudil Lüübnitsast Luhamaani kaksteist kohvikut. Võrreldes teiste Eesti kohvikutepäevadega on kostipäeval eriline see, et taluhoovides ja külataredes tutvustatakse eelkõige kohalikku toitu kohalikest saadustest.Seto köök on eripärane ja see paistab silma ka kohvikutest – on kalakohvik, toimub sõira õpituba, kukeseened on au sees. Kohalikud maitsed omakorda tekivad siinsetest saadustest – need tulevad kohvikutesse kohalike talunike aedadest, metsast ja järvest.2015. aastal saab Obinitsast soome-ugri rahvaste kultuuripealinn. Selle hõngu saab Obinitsa kostipäeva kohvikutes juba kogeda. Muusikakohvikus ObiNizza tervitab kohalik Mokornulga leelokoor rahvast kultuuripealinna tiitli saamise puhul. Kohvikus Hõimu Hõlahusõq on terve päeva ametis karjala ja udmurdi kokad, ka külalised saavad perepetse ja karjala piirakuid valmistada.

Ürituse ühe korralda, MTÜ Setomaa Turism juhataja Ülle Pärnoja sõnul on tegemist kohalikku kogukonda liitva üritusega: “Kostipäiv on pidupäev kogu Setomaa jaoks – elevil on nii kohvikute tegijad, kauba tarnijad kui ka kohalikud külastajad. Seda elevust ja ühist hingamist on õhus tunda.”

Kostipäeva kaksteist kohvikut on: Lämmijärve kalapala (Lüübnitsas), Küläteatri tarõ (Karisillal), Kopanka kohvik (Velna külas), Toomemäe talu piirakupuhvet (Saabolda külas), Nedsaja metsa- ja külakohvik (Nedsaja külas), Kolme sõsara hõrgutised (Tuderna külas), Hõimu hõlahusõq (Obinitsas), ObiNizza (Obinitsas), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä külas), Kirriv pini (Tsiistre Linamuuseumis), Cafe Leima (Leimani külas), Keelele ja meelele (Määsi külas). Kohvikute asukohad!

2013.a tunnustati MTÜ Setomaa Turismi auhinnaga “EHE Setomaa” kostipäeva ellukutsumise ja korralduse eest. Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Uuri kostipäeva kohta lähemalt!

Kostipäeva trükis on kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, marsruudile jäävates turismiinfopunktides ja kõikides kostipäeval kohvikutes.

Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani.

Foto toidust Kopanka kohvikus (foto: Jane Vabarna).

Põltsamaal saab laulda koos Gerli Padariga ja sõita Piilupardi-rongiga

Laupäeval 6. juulil toimuva  Põltsamaa Linna- ja Lossipäeva raames saab Põltsamaa lossihoovis teoks muusikasündmus Ühislaulmine 2013.

Sel päeval on Põltsamaal avatud ka mitmed õuekohvikud ja esmakordselt saab selles linnas sõita Piilupardi rongiga.

Ühislaulmise peakorraldaja Põltsamaa Kultuurikeskuse direktori Irja Targama sõnul  laulavad Ühislaulmisel koorid ja ansamblid, kokku paarsada lauljat üle Jõgevamaa “Laule lauldakse Põltsamaa Linnaorkestri saatel, dirigentideks Urmas Mägi ja Merle Nisu, kes on valinud ka repertuaari. Lauldakse kolmes grupis – eesti- ja välismaa päritolu ning rahvalikke laule. Eestlauljaks on muusik  Gerli Padar, ” ütles Targama „Jõgevamaa Laulupidu sel aastal ei toimu, seega otsisime kooridele väljundit. Laulud on tuntud, mistõttu ei vaja need eraldi ettevalmistust ja kodus sõnade õppimist.“ lisas ta.

Laupäeval sõidab Põltsamaal esmakordselt ka vedurist ja vagunist koosnev Piilupardi-rong, mis võtab reisjaid peale lossihoovi parklast ja sõidutab roosiaeda.  “Rong, mida juhib Piilupart sõidutab reisjaid Põltsamaa roosiaeda. Teepeal peatutakse aga ka suvekohvikutes, mida linnapäevadel avatakse seitsmeteistkümnes Põltsamaa õues, ” ütles Targama, kelle sõnul sõidab rong niikaua kui jätkub reisjaid.

“Plaanitsen rongisõitu proovima minna koos linnavolikogu esimees Margi Einaga,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Piilupardi-rong sobib meie linna üsna hästi, sest Põltsamaa jõel elav ka rohkesti parte. Teise Maailmasõja eelses Eestis – kolmekümendatel aastatel kavatseti aga Põltsamaale ehtne raudtee ehitada. Paraku jäi majanduslikel põhjustel ettevõtmine pooleli,” ütles omavalitsusjuht.

Põltsamaa Linna ja Lossipäeva korraldab Põltsamaa Kultuurikeskus ja sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Rahvakultuuri Keskus.

Jaan Lukas