Tänavu aasta alguses oli Eesti kohanimeregistris 220 800 nimeobjekti (mäed, jõed, külad, teed, maaüksused, rändrahnud jne) 216 500 kohanimega. Eelmise aasta jooksul registreeriti kõige rohkem bussipeatuste nimesid (ligikaudu 2200).
Loe edasi: KOHANIMEREGISTRI KAARDIL NÄEB NII MÄGEDE KUI BUSSIPEATUSTE NIMESIDTäna, 18. septembril kohtuvad siseministeeriumis ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimeeksperdid, et arutada kohanimede kaitsmise ja rahvusvahelise korraldamise põhimõtteid.
“Kohanimedel on erinevate riikide infosüsteemides, eriti aadressi- ja ruumiandmete süsteemis, tähtis roll. Need peavad olema üheselt arusaadavad, täpsed ja kergesti kättesaadavad,” rääkis regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juht Väino Tõemets sedalaadi kokkusaamiste ja arutelude vajalikkusest. “Oluline on ka kohanimede ajaloo- ja kultuuriväärtuse teadvustamine ning avalikkuse laiem kaasamine kohanimede määramisse,” lisas Tõemets.
ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimede töörühmadesse kuuluvad eksperdid 11 riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Valgevenest, Soomest, Rootsist, Norrast, Suurbritanniast ja Taanist.
19. septembril korraldatakse ka ühisseminar Maa-ametis, kus käsitletakse nimeteaduslike andmebaaside ja rahvalt kogutavate andmete sidumist riikliku ruumiandmete võrgustikuga. Mõlema ürituse eestvedajaks on regionaalministri valitsemisala.
Teiste hulgas osalevad üritustel ka kohanimenõukogu liikmed. Nõukogu jälgib kohanimede kasutamist ja teeb vajadusel ettepanekuid selle parandamiseks, korraldab eksperthinnangute saamist ja uurimistööd kohanimeküsimustes ning osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel.
Riigikogu võttis eile vastu kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse, mis korrastab mitteametlike kohanimede registrisse kandmist, samuti täpsustab kohanimede määramist ja kasutamist.
„Kui tahame, et kiirabi ja postiljon jõuaksid õigesse kohta, tuleb erinevatel kaartidel tagada üheselt arusaadavad kohanimed. Seetõttu tuleb registrisse kanda ka mitteametlikud kohanimed, mida praegu kasutatakse näiteks aadressiandmetes või maakaartidel, “ selgitas vastava seaduseelnõu algatanud regionaalminister Siim Kiisler.
Seadusmuudatused võimaldavad koguda kõik need kohanimed kohanimeregistrisse ning tagada toimiv aadressiandmete süsteem, et kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed. Samuti tagatakse, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andmekogudes ühesugune. Vastu võetud seadusemuudatuse tulemusel võib registreeritud kohanimede arv regionaalministri sõnul kasvada isegi 4-5 kordseks. „Täna on registris ligikaudu 42 000 kohanime. Kui lisada kõik need kohanimed, mida laialdaselt kasutatakse, aga ametlikult justkui ei eksisteeri, kasvab see arv hinnanguliselt 200 000-ni,“ ütles Kiisler.
Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil. Loe edasi: Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime
Evar Saar,
kotussõnimmi uurja
18. märdikuu pääväl Valgan peetül kotussõnimepääväl oll’ üts moment, miä pandsõ minnu tsipa häbendämä esihindä ripakil tüü peräst.
Taheva valla inneskine maakõrraldaja Sirmaisõ Viivi saistas’ üles ja küsse, et kost naa parhilladsõ küläpiiri omma võetu? Et Taheva vallan es olõ Eesti aigu üttegi küllä, olli talusõ ja elu käve talunimmi perrä.
Ku ammõtnigu midägi es mõista vastada, vastas’ tä esi: «Taheva külänõukogust minnu kutsuti kah tuukõrd rajooni ja üteldi, et nüüt teemi siiä säändse ja säändse külä. Rahvaloendusõ kaart anti ette, et kaegõ, kostkottast olõssi hää piiri tõmmada.» Nii taa sõs 33 aasta iist (1977) saadi ja nii ähvärdäs jäiäki.
Sääl, kon 13 aastat tagasi vana külänime tagasi tetti, tuud hätä olõ-i. A Õdagu-Võrumaal Vinne aigu kokku liidetüid külli tagasi es tetä.
Üts põhjus, et valla tuudaigu taad asja väega es toe, om arvada tuu, et Õdagu-Võrumaal om elu käünü tõtõst talunimmi perrä, mis tuust, et sama nimega tallõ om kõrvuisi vähämbält kats, vahel ka rohkõmb. Ku mõni talu väega jõudsalõ om jagunu, om naatu tuud talurühmä ka küläs kutsma. A külä aoluku sääl takan ei olõ. Loe edasi: Õigõ külänime ammõtlikus!
