«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.
Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.
Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.
«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»
Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.
Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»
Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Loe edasi: Jahuveski tulõva vahtsõst