Laupäeval, 8.septembril kell 13 avatakse Otepääl uus rulapark. Avamisüritusel ootab Eesti esimene päris betoonist park noori osa saama põnevast avamisvõistlusest.
Rulapargi üks ehitajatest, Rein Erik Jõe OÜst Betoondetail sõnas, et Otepää 320 m² suuruse rulapargi näol on tegemist Eesti esimese monoliitse betoonpargiga. „Tõenäoliselt on tegemist ka kogu Baltikumis ainsa taolise pargiga, Jurmalas on ehitatud samuti betoonpark, kuid see on detailidest kokku pandud,“ ütles Rein Erik Jõe.
Algatus rulapargi ehitamiseks Otepääle tuli lastevanematelt, edasi hakkas ideega tegelema Otepää vallavalitsus. „Rulapargi ehitamisega hakkasime tegelema juba 2009. aastal, mil tellisime selle projekti MTÜ Otepää Õhujõud käest,“ meenutas vallavanem Merlin Müür. Tulevikus on vallavalitsusel plaanis paigaldada rulapargi platsile valgustus istumispingid ja prügikastid
Avamisel esineb Otepää tantsutrupp FeelingGood, pealtvaatajad saavad nautida Big Air võistlust, kuhu on kutsutud oma ala tegijad üle kogu Eesti.
Monika Otrokova
Silt: avamisüritus
Tallinnas avati Kreutzwald Hotell
Tallinnas Endla tänaval avati Kreutzwald Hotelli nime kandev majutusasutus, renoveeritud endine hotell Mihkli. Hotell kuulub Unique Hotels ketti, kellel Eestis on juba Citi Hotell ja von Stacelberg Hotell Tallinnas ning hotell Vihula mõisas.
Kas innustas von Stacelbergi nime kasutamine leidma analoogset nime ka renoveeritavale Mihkli hotellile? Tulemus on igatahes see, et üks väga soodsas kohas asuv heatasemeline Tallinna hotell kannab nüüd arsti, kirjaniku ja eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi austavat nime. Lauluisa muuseumi poole pöörduti mõni aeg tagasi palvega aidata hotelli kujundamisel Kreutzwaldi puudutava teabe ja materjalidega. Esialgu võõristasime – kas Kreutzwaldi nimega mitte liiga meelevaldselt ei talitata? Ebalus möödus ja muuseum andis igakülgset abi firmale Restor, kes kujundas hotelli kreutzwaldlikuks.
Sisenedes võtavad külastajat vastu Kreutzwaldi elu ja loomingut tutvustavad tekstid mitmes keeles, teksti taustaks portreefotod. Seintel eepose tõlgete kaanepildid. Lifti sisenedes loeb külastaja hotelli poolt pakutavate teenustega koos ka read Kreutzwaldi luuletusest, mis ülistab eesti keelt. Korrustel on raamituna illustratsioonid Kreutzwaldi muinasjuttudest. Tubades reproduktsioonid G. Reindorffi ja teiste kas ajastu, või teemalt sobilike kunstnike töödest. Kogu kujundus on maitsekas ja diskreetne. Kreutzwald Restoranis on kirjaniku hotellile väga sobilikult raamaturiiulid meie ilukirjandusega.
Muuseumi poolt kinkisime mõned Kreutzwaldi muinasjuttude tõlkeraamatud. Väikese sõnavõtus sai meenutatud Kreutzwaldi käiku Tallinna tema enda kirja põhjal akadeemik Schiefnerile (1872), Kreutzwald meenutab, kuidas ta üritas 1871.a. Soome sõita, tuli Tallinna, aga tormine meri ei lase laevadel liikuda. Tallinnas püüdis ta siis kottpimedas vanalinnas leida tuttavate maju : “.. kuskil ei kübetki valgust, niisama vähe võis elavat hinge leida; kätega kobades leian siin ja seal mõne ukse, kuid ei ühtki kellanööri…“ Ja edasi: „Tallinn on raudtee mõjul kasvama hakates suurlinna jume saanud, nagu mulle tundub, rohkem suure linna varju- kui valgusekülgi omaks võtnud. Võõrastemajas elatakse üleüldiselt üsna mõnusasti, kuid kukkur saab järelvalusid tunda.“ Mingu Kreutzwaldi nime kandval võõrastemajal ikka hästi!
Siiri Toomik