Pihtla vald

Saaremaal kütiti rebase pähe esimene šaakal

Soomlane Jouni Holopainen lasi kolmapäeva õhtul Pihtla vallas Sutu külas Saaremaa esimese šaakali.

Illustratiivne pilt jahipidamisest Foto Urmas Saard — Illustratiivne pilt jahipidamisest. Foto: Urmas Saard

Holopainen Pihtla jahiseltsis veel ametlikult jahimees ei ole, aga tal on olemas erinevad load väikeulukite jt laskmiseks.

Kolmapäeval avastas ta, et kodu kõrval on rebane põllul. Loom tundus suur ja mees mõtles, et trofeena võiks tegu olla kuldmedali-rebasega. Holopainen lasi endale teadaolevalt rebase maha, kuid sai üllatuse osaliseks, sest tegu ei olnudki rebase, vaid hoopis šaakaliga.

Et tegu ei olnud ka kährikuga, helistas Holopainen peale looma laskmist tuttavale jahimehele, kellelt sai kinnitust, et tegu on tõepoolest šaakaliga.

Holopaineni naine nägi seal samal põllul aasta eest samuti analoogset looma. Naine tõdes, et tegu ei olnu ei rebase ega ka koeraga, kuid loom oli pildistamiseks liiga kaugel. Rohkem antud piirkonnas šaakaleid märgatud ei ole, kuid kuuldud on hääli.

Meie Maa 19. veebruari lehes

Kuressaares jagati saare kaunimatele kodudele tunnustust

Ajaleht Meie Maa annab teada, et maasekretär Jaan Leivategija ja maavalitsuse nõunik Leo Filippov andsid eile Kuressaare linnateatri majas üle Kaunis Eesti Kodu konkursi 18-le maakonna laureaadile üle tunnustuskirja ja albumi.

Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja saajad 2011. aastal:
1. Angela ja Vallis Alliksoon, Allika Villa OÜ, Meiuste küla, Leisi vald.
2. MTÜ Metsküla Külaselts, Metsküla külaplats, Leisi vald.
3. MTÜ Nihatu Külaselts, Nihatu küla kiigeplats, Leisi vald.
4. Annika Vallau ja Uku Sillaste, Laugu turismitalu, Laugu küla, Leisi vald.
5. Lea ja Enno Isup, Lause talu, Mõisaküla küla, Lümanda vald.
6. Marju Zirk ja Ain Vammus, Kuusiku talu, Viidu küla, Lümanda vald.
7. Perekond Vihman, Saadu talu, Viidu küla, Lümanda vald.
8. Milvi ja Sulev Trumm, Sassi talu, Mändjala küla, Kaarma vald.
9. Aino ja Jaan Koor, Männiku talu, Rootsiküla küla, Kihelkonna vald.
10. Kärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Kärla vald.
11. Muhu Lasteaed, Liiva küla, Muhu vald.
12. Mustjala Lasteaed-Põhikool, Mustjala vald.
13. Riina ja Aavo Aljas, Uueelu Puhkemaja, Kavandi küla, Orissaare vald.
14. Laine ja Eino Alas, eramu Pärna 17, Orissaare, Orissaare vald.
15. Ülle ja Rein Jasmin, Kopeldi talu, Püha küla, Pihtla vald.
16. Korteriühistu TITAAN, Kõver 1, Kuressaare, elanikud: Tiia ja Ants Rand, Ester Õige ja Rein Toomsalu, Lee ja Jaanus Kiil, Maie ja Heini Meius, Irena ja Aare Tammesoo, Mare ja Toivo Loodus.
17. Merike Hein ja Rein Mändmaa, eramu Aia 39, Kuressaare.
18. Krista ja Margut Maranik, eramu Nurme 4, Kuressaare.

Tulemusliku heakorraalase tegevuse eest avaldati tänu veel Saaremaa sadamale Mustjala vallas Ninase külas (korraldaja Juri Grišin), Naima Kütile (Küti talu) Saue-Putla küla, Pihtla vald, Rita ja Enver Luknerile (Lahe puhkeküla kompleks) Jaani külas Orissaare vallas ja Ristiku tänava lasteaiale (juhataja Monika Talistu, aednik Koidu Vaher).

Allikas: MeieMaa

ELF kutsub õpetajaid Saaremaale ja Manilaiule

Eestimaa Looduse Fond kutsub õpetajaid ja õpetajaks pürgijaid pärandkoosluste teemalistele talgu- ja õppelaagritesse Saaremaal Laidevahes ja Manilaiul.

Et looduskaitseliselt oluliste ja huvitavate kooslustega lähemalt tutvust teha, pakub ELF õpetajatele järgmisi üritusi:

– 6.-8. augustil toimub talgu- ja õppelaager Saaremaal Laidevahe looduskaitsealal, kus saab käega katsuda nii loopealset, kui rannaniitu. Nähtut ja kogetut aitab kinnistada pärandkoosluste asjatundja veetud juturing.
– 9.-11. septembril oodatakse 12 õpetajat väikesel Manilaiul, kus uudistame rannaniitu läbi liigikaitse vaatevinkli nii jutt-selg kärnkonna ehk kõre heaks tööd tehes, kui tubases juturingis.

Lähemalt saab mõlemast kokkusaamisest lugeda ja ennast kirja panna SIIN.

Pärandkooslustega saab tööriist käes tutvust teha veel järgmistel talgutel:
3.-5. augustil Kõretalgud Luitemaal Võidukülas. Lähem info ja kirjapanek!
9.-17. augustil Palupõhja pikad talgud. Lähem info ja kirjapanek!
25. – 28. august Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis. Lähem info ja kirjapanek!

Silma tasub peal hoidaga pidevalt täieneval talgute galeriil ja Talguregati meeleolukal (b)logiraamatul.

Info:
Siim Kuresoo
ELFi talgukorraldaja
www.talgud.ee
siim@elfond.ee
+372 5646 9026

Sõmerpalu motohalli rajaja hakkab Saaremaal
kala kasvatama

Eelmisel aastal avati Võrumaal Sõmerpalus, kust on pärit Leokite dünastia, Euroopa suurim ilma tugipostideta sisehall motokrosside tarbeks. 40 miljonit krooni maksva motohalli rajamise initsiaator oli Viljandimaalt pärit Peeter Põldaru, kes on ka ise nii mootorratta kui ralliautoga võidu kihutanud.

Nüüd on Peeter Põldaru rajamas Saaremaale Pihtla valda kalakasvandust, mille maksumus samuti 40 miljonit krooni.

“Rallist tuttavad saarlased Henry ja Andro Ots kutsusid mind kampa OÜ Veteko kalakasvandust püsti panema. Maikuu lõpus või juuni algul peaks tootmine pihta hakkama, siis võime sellest pikemalt rääkida. Praegu ehitus alles käib ja tootmistöö pole veel õieti alanud,” rääkis mees eelmise nädala neljapäeval ajakirjanikule ehitust tutvustades.

Põhjus, miks me seal kokku saime, oli selles, et 30. märtsi Meie Maa majanduskülje artiklis “Mõned toetusraha taotlejad hädas omaosalusega” teatas Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi, et kui PRIA tabelis pole 4. veebruaril 2009. aastal määratud investeeringutoetuse kohta andmeid, siis pole ilmselt ka investeeringut tehtud. Saaremaa ettevõtetest mainis Vetekot, kellel tabel tühi, ja kiitis Saare Fishexporti ning Ösel Fishi, kellel kõik nõutud dokumendid esitatud ja tabelisse kantud. Loe edasi: Sõmerpalu motohalli rajaja hakkab Saaremaal
kala kasvatama

Saaremaal läheb hiidkõrvitsate kasvatamiseks

Pihtla valla suvesaarlane Juha Ollila ja tema abikaasa Sirppa on viinud lehetoimetusse hiigelkõrvitsa- ja päevalilleseemneid, mida aiandushuvilised saavad soovi korral tasuta, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Lehetoimetusest on võimalik saada Juha Ollila kasvatatud Eesti hiidkõrvitsa (kaalus umbes 274,5 kg), Soome rekordkõrvitsa (kaalus 325,3 kg) ja 289,6 kg kaalunud rohelise kõrvitsa (pealt roheline, seest kollane) seemneid. Juha hiigelkõrvits sai mullu Soome kõrvitsafestivalil viienda koha, Eestis tunnistati aga rekordkõrvitsaks. Tegemist täiesti tavalise kõrvitsasordiga Atlantic Giant („Atlandi hiiglane”), mida Ameerikas on kasvatatud juba 150 aastat.

Sügisel toimunud Saare maapäeval oli Juha hiigelkõrvitsal palju uudistajaid ja mõnigi avaldas soovi ka seemneid saada. Nüüd on see võimalus olemas. Juha sõnul peab kindlasti arvestama sellega, et kõrvits kasvab väga kiiresti ja võtab palju ruumi. Kõige tähtsam on panna seemned kuueks tunniks vee sisse. Siis tuleb need panna märjaks tehtud ja seejärel kuivaks pigistatud paberrätiku sisse ning kile vahele. Seal tuleb neid hoida paar päeva 30 kraadi juures, kuni idu välja tuleb. Siis võib seemned potti ja pärast kahte nädalat juba õue istutada, kas siis kattekile alla või väikesesse kasvuhoonesse.

Pihtla vald sai kirikult kingituseks kalmistu

Pihtla vallavolikogu otsustas võtta vastu Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) kingitusena Reo surnuaia.
Pihtla vallavanem Jüri Saare sõnul kalmistu vastuvõtmine vallale mingeid täiendavaid kohustusi ei too, kuna omavalitsus hoiab seda kalmistut korras ka praegu. Saare sõnul tuli initsiatiiv kalmistu vallale üle anda kiriku poolt. Kirik plaanib oma maadele nunnakloostri rajada ja sellega seoses korrastab maa-asju.

Allikas: meiemaa.ee

Saaremaal peeti sügisest rallipidu

Neljapäevast laupävani kestnud 43. Saaremaa Ralli purustas praamirekordid ja jäi meelde eriliselt ilusa ja sooja ilma poolest. Puudu ei olnud ka sportlikust põnevusest: tõsist konkurentsi klass kiirematele WRC autodele pakkus saaremaa oma rallimees Ott Tänak, jäädes lõpuks napilt kolmandaks.

Laupäeval lõppenud Saaremaa rallil teenis esikoha Subaru WRC masinaga kihutanud Mads Östberg. Teisele kohale tuli Ford Focus WRC autoga stardis olnud Georg Gross, kes kaotas võitjale 1.26,4. Grossist jäi omakorda ainult kümne sekundiga maha Ott Tänak Ford Fiesta S2000 masinaga.

Tänak tõusis viimase võistluspäeva alguses teiseks, kuid pidi 11. kiiruskatse järel siiski Grossi endast mööda laskma. Eesti meistrivõistluste üldarvestuses tuli võitjaks Margus Remmak, N-rühmas krooniti parimaks Egon Kaur.

Kes endale paremat vaatekohta tahtis, pidi kõvasti vaeva nägema.

Tekst ja fotod: Mart Keerutaja

Saaremaa soomlase hiigelkõrvits kaalub veerand tonni

Soomlase Juha Ollila suvekodus Saaremaal Pihtla vallas on üks kahekuune kõrvits kosunud juba ligi 250kiloseks. Ollila soovitab tituleerida Pihtla valla kõrvitsavallaks, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Enne hiigelkõrvitsat kasvas tänavu suvel Juha Ollila teine kõrvits 220 kiloseks, kuid kiire juurdevõtt lõhestas aedvilja ja peremees oli sunnitud selle tükkideks lõikama.

Nüüdse hiigelkõrvitsa sort on sama mis eelmiselgi – Atlantic Giant (“Atlandi hiiglane”).
“Kui saame haagise, läheb see kõrvits kahe nädala pärast Soome rahvusvahelisele kõrvitsafestivalile,” rääkis esimest aastat kõrvitsaid kasvatav Juha Ollila Saarte Häälele. Ta lisas, et 2. oktoobril saab ta teada lõpliku ametliku tulemuse, kui palju kõrvits kaalub. Ainus tingimus on see, et kõrvits peab olema terve.

Küsimusele, kas kõrvits kosub veelgi, vastas Ollila, et päris vähe. “Lehed on juba nii kehvad, et suurt rammu enam ei saa. Aga järgmiseks aastaks on eesmärk juba seatud – 350 kilo,” naeris mees. Esimesest hiidkõrvitsast tegi mees kõrvitsasuppi ja jagas ülejäänud aiavilja laiali oma küla inimestele.

“Kõrvitsat võib ka teha nagu ahjukartuleid ja tulemus on isegi parem kui ahjukartulid, tervislikum,” soovitas ta. Tema sõnul tuleb kõrvitsale lisada natuke õli, soola, pipart ning küpsetada umbes pool tundi.

Soomes kuulub Juha Ollila ka kõrvitsakasvatajate klubisse.

“Seal kõik vaatavad, mis Eestis sünnib. Ma tean, et Tallinnas on üks kõrvits, aga ma loodan, et see kaalub vaid 100 kilo,” lausus mees, kelle sõnul ei ole Eestis keegi huvitatud suurte kõrvitsate kasvatamisest.

“Tehke Pihtlast kõrvitsavald, mina annan seemned,” naljatas Ollila, lisades samas tõsimeeli, et tal on plaanis pakkuda uskumatult pirakaks kasvava kõrvitsa seemneid Pihtla poodi, kust siis suurte kõrvitsate kasvatamisest huvitatud inimesed saaksid neid kaasa võtta. Kui pood muidugi nõus on.

Mees lubas kaasa anda ka nõuandeid, kuidas paremat tulemust saada. “Kui sa kõrvitsa kasvama paned, siis pead hoolitsema ja juhtima suunda, kuhu peavõrse kasvab,” õpetas Juha, lisades muiates, et kui võrse naabri poole suundub, ei ole see hea.

Hiigelkõrvits on kasvatatud looduslike väetiste abil, antud on talle hobusesõnnikut, mereadrut ja nõgeseleotisevett. Suvel, kui olid palavad ilmad, läks kõrvitsa kastmiseks päevas umbes 200 liitrit vett. Lisaks uhkele tšempionile kasvab Ollila aias veel kolm kõrvitsat, teised kaaluvad üle 100 kilo. Kui kõik hästi läheb, siis on saarlastel võimalik hiigelkõrvitsat kaeda 25. septembril Auriga parklas SaaMaaPäeva nunnukonkursil.