Sargvere mõisa ja küla talgupäev toimub pühapäeval, 22. mail kella 10- 14.
Talgulised on oodatud kaasa võtma töökindad ja rõõmsa meele.
Tehakse ettevalmistusi jaanipäevaks.
Tööpäeva lõpus pakutakse ühist talgusöök.
Kõik on lahkelt palutud ja väga oodatud.
24. aprillil kella 10-14 toimub Sargvere mõisa juures talgupäev.Tööpäeva lõpus ühine talgusupp.
KorraldabMTÜ Sargvere MES, toetab Paide vallavalitsus.
Kuna Taiga Lauril täitub 50. kevadine hetk, astub ta sel puhul üles 15. aprillil kell 19 Sargvere mõisas oma loominguõhtuga.
Esitamisele tulevad Taiga parimad laulud ja luuletused läbi aegade. Laval on livebänd (Arvo Stoltsen, Hannes Aasa, Ralf Mae, Kert Nevski, Raivi Reap, Piret Sapp ja Taiga Laur).
Ühise laua katavad söökide ja jookidega kontserdikülastajad ise!
Võimalus on osta sularaha eest Taiga luulekogusid ja ansambli “Apollon” helikandjaid.
Sel reedel, 8. aprillil kell 13.00 saab Sargvere mõisa suures saalis kuulda koammermuusikute kontsertsarja “Mõisamängud” raames tasuta kontserti.
Eesmärk on klassikalise muusika juurde suunata noori koolilapsi, et tekitada muusika vastu huvi. Kontsert on mõeldud eelkõige koolilastele ja pensionäridele. Samas võivad kõik huvilised tulla Sargvere mõisa ning saavad nautida suurepärast klassikalist kammermuusikute kontserdisarja “Carmen – Fantaasia”.
Esitavad Mizuki Shindo flöödil ja Anneli Tohver klaveril. Kavas on Prokofjev ja Borne.
“Märk, millega eestlasi maailmas üldse teatakse, on meie kultuur, meie muusika, meie laulupeod, kuulsad dirigendid, heliloojad, koorimuusika, traditsioonid. Meil, täiskasvanutel ja lapsevanematel on tänasel päeval kohustus hoida oma lapsi selles vaimsuses ja õhustikus, kus kõlab elav muusika. Kui palju neid võimalusi nii vabalt meile ikka sülle langeb. Kasutage neid. Eriti veel, kui arvestades tänast välist nutisurvet,” leiab MTÜ Kammermuusikute produtsent Meelis Toom.
Jaapanlanna Mizuki Shindo õppis flöödimängu Tokio Rahvuslikus Ülikoolis ja Guildhall School of Music and Drama’s Londonis. Hiljem täiendas end Mathieu Dufouri juures Chicagos. Ta on mänginud Londoni orkestris Southbank Sinfonia ja aastast 2013 töötab ta Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris.
Reedel, 11. märtsil, palutakse lahkelt kõiki koos perega mõnusat muusikat nautima omaaegsesse Sargvere rüütlimõisa, kus toimub kontsert “Naistepäev Jaan Pehki laulude ja luuletustega”.
Külla kutsutud lembelaulik Jaan Pehk loeb laulude vahele enda loodud luulet. Päris tasuta sisse ei pääse ja kell 19:00 algavale kontserdile tuleb osta viie eurone pilet.
Paliveres sündinud Jaan Pehk on võtnud soolomuusikuna varjunimeks Orelipoiss. Teda tuntakse kirjaniku, laulja ja kitarristina. Pehk kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja on Eesti Kirjanike liidu liige.
Vikipeediast leiab tõsise mehe kohta mõndagi huvitavat. Tõsisemalt hakanud Pehk luuletama 1992. aastal pärast rahareformi, kui ostis 4 odavalt müüdud luulekogu ja oli neist innustust saanud.
Otsa muusikakooli sisseastumiseksamitele läks ta ilma sellest kellelegi teatamata. Sõel olnud tihe ja sisse sai umbes kolmekümnest ainult 4, nende hulgas muidugi Pehk.
Detsembri kahel esimesel töönädapäeval, 1.-5.ja 8.-12.detsembril saab külastada Sargvere mõisa jõulumaad “Kunksmoor ja sõbrad”.
Etendus koos õpitoaga ning teelauaga kestab ligi 1,5 tundi. Publikuks on eelkõige oodatud lasteaia- ja algkoolilapsed. Pilet 5 eurot.
Etendused toimuvad eelregistreerimise alusel telefonil 5149 619.
Pühapäeval, 2.novembril kell 11.00-13.00 toimub Järvamaal Sargvere mõisa muuseumisEsmaspäeval 11. augustil algas Sargvere mõisas pühapäevani kestev soome-ugri noortele mõeldud animatsiooni töötuba, mille käigus valmivad soomeugrilaste pärimusest inspireeritud lühianimatsioonid.
Esmakordselt toimuva ürituse eesmärk on tugevdada eesti noorte kultuurisidemeid teiste soomeugrilastega ning luua isiklikke kontakte erineva kultuuritaustaga noorte vahel. Töötoas on esindatud mitmed soome-ugri rahvad – komid, marid, udmurdid, ungarlased, ingerisoomlased, ersad ja eestlased.
“Usume, et üheskoos väikese kunstiprojekti kallal töötades õpivad noored ületama kultuuri- ja keeleerinevusi ning tekib mingi uus tunnetuslik ühtsus. Põnevaid tulemusi võib anda ka vana pärimuse ümbermõtestamine animatsiooni keeles, mis on üks nooremaid ja tehnoloogilisemaid kunstiliike üldse,” kommenteeris ettevõtmist üks projekti koordinaatoritest Ave Taavet.
Nädala aja jooksul valmivad lühianimatsioonid on inspireeritud töötoas osalevate soomeugrilaste folkloorsetest lugudest. Valminud filmid esilinastuvad pühapäeval 18. augustil kell 18.00 Sargvere mõisas. Lisaks animatsioonidele toimub ka Maailmafilmi õhtu, kus näidatakse valikut Maailmafilmi festivalile saabunud filmidest (www.worldfilm.ee).
Töötuba korraldab Tartu Ülikooli etnoloogia ja folkloristika tudengeid ühendav organisatsioon Tartu Nefa Rühm.
Toetajad: Hõimurahvaste programm, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu nõukogu ja AS Leibur.
Kinoseasnss toimub reedel, 25. aprillil kell 19. Seansile tulevad filmi tutvustama ja küsimustele vastama režissöör Ruti Murusalu ja operaator-kaasprodutsent Erik Norkroos.
Film portreteerib Mai Murdmaad, kes on ballettmeister, endine tantsija ja stsenarist. Tal on oma koht alates Tallinna balletikooli sisseastumiskatsete žüriipingist, lõpetades rahvusvaheliste lavastusprojektide proovisaalidega. Kuid tema varasema novaatoriliku loomingu edu ei anna tänapäeval eelist. Värske looming, Marimaal lavastatav “Aphrodite triumf”, nõuab vanameistrilt veelgi suuremat kunstnikuvastutust. Mai Murdmaa pälvis 2011. aastal riikliku elutöö preemia. “Ballettmeister” visualiseerib koreograafiat, kuid eelkõige mõtestab seda.
Stsenarist: Marje Len Murusalu, produtsendid Priit Vaher ja Erik Norkroos, režissöör Ruti Murusalu, operaator Erik Norkroos, helirežissöörid, helilooja Rainer Jancis, tootja Umberto & Ko.
Vaata lisaks:
