Artiklit täiendatud pildigaleriiga
Piir Lätiga asub umbes 60 kilomeetri kaugusel Pärnust. Kilomeetrites mõõdetuna asub Läti pärnakatele väga lähedal. Kui suur vahemaa eestlaseid ja lätlasi kultuuriliselt lahutab või ühendab, sellele küsimusele püüab vastust anda käimas olev Läti nädal Pärnus.
Kaubamajakas
Seitsmele päevale kavandatud poolsada Lätit tutvustavat sündmust jääb ühele inimesele kahtlematult haaramatuks. Laupäeva hommikul alanud nädal lükati käima Läti päevaga Papiniidus asuva Kaubamajaka aatriumis. Päeva avas härra T.E. Raimonds Jansons, erakorraline ja täievoliline Läti suursaadik Eestis, kes resideerub Tallinnas kuuendat kuud. Aatriumis toimusid Lätit esindavad tantsulised ja muusikalised etteasted, tutvustati naaberriigi väiketootjate ja käsitööliste tooteid. Korraldati meisterdamise töötubasid lastele koos peredega. Viidi läbi heategevusmüüki, mille tulust annetati 10% Pärnu noormuusikute tuleva aasta kontsertreisiks Lätimaale.
Keskraamatukogus
Oma silmaga Läti nädala tegemiste vaatlemine algas siiski alles keskpäeval Pärnu Keskraamatukogus. Läbi perioodikagalerii jalutades peatus esmalt pilk fotonäitusel “Wondrous Latvia“. Vastu jalutasid rahvuslikes riietes Läti neiud, kes püüdsid keerutades oma seelikuid kaunilt lendu tõsta.
Saali sisenemisel pakuti Läti kompvekke, mis pakendatud valgesse paberisse, millel Läti lipu värvid ja kiri „Latvija 100“. Läti Vabariik on Eesti Vabariigist ca üheksa kuud noorem, aga nemadki elavad juba ammu suure juubeli lähenemise ootuses. Ametikoht: Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhataja Anu Juurma-Saks võttis suurest laastukorvist V-kujulise Läti värvides lindikese ja kinnitas selle õiges asetuses rinda. Saalis asusid õigesti järjestatult oma kohtadel Läti, Eesti ja Pärnu lipud. Puudus üksnes Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuse lipp, mis võiks neilgi olla. On ju nemad olnud paljudel aastatel erinevate riikide nädalate peakorraldaja.
Ja siis hakkasid saabuma järjestikku väga tähtsad ning pidulikud hetked. Viis kandlemängijat, keda juba varem galeriis silmasin, hakkasid mängima. Sissejuhatuseks võttis sõna Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia-Karro-Selg, kes palus oma vasakule käele suursaadiku abikaasa Ieva Spolīte-Jansone. Tema valdab hästi eesti keelt ja oli lahkelt valmis esinejaid vahendama mõlemas riigikeeles, nii eesti kui läti keeles.
Kiska-Miska
Esimesena rääkis Pärnu Keskraamatukogu juhataja Krista Visas nende maja osalusest Läti nädalal. Ta ütles, et samaaegselt Läti nädala avamisega ootab Karude jututuba 5-8 aasta vanuseid tüdrukuid ja poisse lugusid kuulama ja pilte värvima. „Algava Läti nädalaga on jututoa tegelasedki Lätimaaga seotud,“ selgitas Visas. Tutvuti Kiska-Miska ja tema väikese varandusega. „Kiska-Miska” on Californias elava läti kirjaniku ja kirjandusteadlase Raudupe Rudīte esimene lasteraamat. “Kiska-Miska” kirjastati ja trükiti Läti Kirjanike Liidu ning Läti Kultuurkapitali abiga. Lastele jutustati sellestki, kus Lätimaa asub ja kuidas seal elatakse. Lõpuks loeti vahvaid riime lätikeelsest jäätisest ja värviti pilte.
Riia tagasivallutamine
Raimonds Jansons meenutas ajalugu ja nimetas 1918. a 18. novembrit, kui Läti ennast iseseisvaks riigiks kuulutas. Saabumas on Läti Vabariigi 99. aastapäev. Aga Läti nädala algus langes 11. novembrile, mida lõunanaabrid tähistavad isamaakaitsjate pühana ehk Karutapja päeva (läti keeles Lāčplēsis). Suursaadik selgitas, et selle päevaga tähistatakse Riia tagasivallutamist Bermondt-Avalovi armee käest, sest kuni 1919. aasta 11. novembrini kaitsesid lätlased oma äsja loodud riigi iseseisvust lahingutega Saksa vägede vastu.
Jansons tunnustas Läti nädala peakorraldajat Raeküla Vanakooli Keskust, eriti Piia Karro-Selga ja ettevõtmise olulist toetajat Pärnu linnavalitsust.
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius tänas lisaks ka Läti nädala korralduse kolmandat osapoolt, Läti suursaatkonda Tallinnas. Kosenkranius hindas kõrgelt Läti ja Eesti vahelist koostööd ja lisas naljatlemisi juurde, et piiriülene koostöö on palju tõsisem, kui üksnes Eesti poolelt Lätti tehtavad ostureisid.
Jurmala linna esindaja kinkis Pärnu Keskraamatukogule sületäie raamatuid.
Latvian Voices
[pullquote]2014. a kuulutati Latvian Voices Euroopa kultuuripealinna Riia muusikaliseks suursaadikuks[/pullquote]Väga sügavalt lummas kuulajaid Riia a capella ansambli Latvian Voices mitmehäälne tervitus. Kuue võluva lauluhääle ja liikumisega naise nimed on Laura Jēkabsone, Beāte Locika, Dita Belicka, Zane Stafecka, Laura Leontjeva, Marta Lortkipanidze. Esmakordselt esines Latvian Voices tänavu mais Rapla kirikumuusika 25. juubelifestivalil. Septembris laulsid nad Kärdlas. Aga juba 2012. a pühendas ka Raadio 2 sellele suurepärasele ansamblile eetriaega. 2009. a loodud naisansambel on kiiresti väga suurt tuntust kogunud ka kaugel väljapool oma kodumaad. Karro-Selg tõi vaid ühe näite nende kõrgest tasemest. „2014. a kuulutati Latvian Voices Euroopa kultuuripealinna Riia muusikaliseks suursaadikuks,“ ütles Karro-Selg. Aga oma kõrvaga kuulamine paneb ikkagi lõplikult veenduma selles, mida varem üksnes teiste inimeste sõnade vahendusel kuuldud.
Latvian Voices muusikalist tervitust võis samal päeval veel teist korda kuulda Raeküla Vanakooli Keskuses toimunud suursaadiku vastuvõtul, kuhu pääses küll ainult kutsetega. Aga pühapäeval antud täispikal kontserdil võisid kõik muusikasõbrad olla imeliste helide tunnistajaks. Vähemalt nii paljud kuulajad kinnitasid.
Suurasaadiku vastuvõtul esinesid lisaks Jurmala muusikakoolile ja Riia naistele ka Sindi Karl Rammi nimelise muusikakooli kolm väikest kandlemängijat. Vastuvõtul kostitas suursaadik oma külalisi Läti roogade ja jookidega. Vast siiski kõige liigutavamalt vaimustav oli kuulda saadiku vastuvõtu alguses seda kuidas Latvian Voices laulis Läti ja Eesti hümne.
Suursaadik võtab nädalat väga tõsiselt
Sama tihedaks kohtumiste päevaks, kui oli laupäev, kujuneb suursaadikul ka kolmapäev. Nagu Jansons juba laupäeval külastas erinevaid organisatsioone, võtab suursaadik aega kohtumisteks ka kolmapäeval. Karro-Selg nimetas ringkäiku Pärnu kolledžis ja kohtumisi Pärnu spaade juhtidega. Samuti tutvub suursaadik Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse eestvedamisel kohalike turismikorraldajatega, ettevõtjate ja mittetulundusühingutega.
Esimesed auhinna saajad selgunud
Läti nädala järgnevate päevade täpse kavaga saab tutvuda keskuse kodulehel, aga Karro-Selg juhtis tähelepanu ka Külauudiste portaalis toimuvale veebiviktoriinile. Äsja jõudsid toimetusse esimesel päeval mälumängus osalenute nimed, kes võitsid loosi tahtel auhindu.
1. Läti käsilipp – Este Maidle (loosime iga päev)
2. Pastakad – Kristi Suppi ja Jaan Viska (loosime iga päev)
3. Võtmehoidja – Aino Edo (loosime iga päev)
4. Latvian Voices plaat – Merle Rallmann (igal päeval läheb loosi üks plaat)
5. Eesti – Läti rinnamärk – Ly Mäemurd (1, 4, 7 päeval loosime)
6. Akupank – Heidi Vellend (igal päeval läheb loosi üks akupank)
Urmas Saard
Samal teemal:
Läti nädala veebiviktoriini teine päev
Marko Šorin kutsub osalema Jurmala mälumängus
Läti nädala veebiviktoriin läks käima
Riia muusikalised suursaadikud külastavad Pärnut
Algava Läti nädala näitused ja mälumängud
