Eelmisel nädalal tegi Pärnu Katuseabi OÜ Sindi Jumalailmumise kiriku torni remontimiseks algust tellingute püstitamisega.
Katuseabi OÜ projektijuht Robert Üts ütles täna hommikul, et välise vaatluse põhjal polegi Sindi kirik veel kõige halvemas olukorras. Tema sõnul on tulnud taastada ka palju hullemas seisundis hooneid. Siiski saab pilt päris selgeks pärast konstruktsioonide lahti võtmist. Kui väga suuri üllatusi ei ilmne, siis tahetakse töödega valmis saada hiljemalt augustis.
Kaunis ehitis, mille linn oli oma bilanssi saanud peremeheta varana, anti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) taotluse alusel ühes muinsuskaitselise kiriku kinnistuga tasuta üle aastal 2007. Tehniline uuring ja muinsuskaitse eritingimused koostati sakraalhoonele juba 10 aastat tagasi ja 2009. aastal valmis kiriku katuste taastamise põhiprojekt.
Kantsler Martin Toon selgitas, et omandireformi käigus EAÕK-le tagastatud kirikuvara on olnud suures osas avariiliselt väga halva seisukorraga. Riigieelarvelises toetusmeetmes olevate vahendite nappuse tõttu on tööde alustamine Sindis kiriku tehnilist seisundit arvestades kindlasti viibinud ülemääraselt kaua.
„Sindi koguduse väiksus ja EAÕK kui mittetulundusühingu toimimine üksnes nappide omavahendite, toetuste ja annetuste najal ei võimaldanud varem sedavõrd mahukat restaureerimist alustada,“ rääkis Toon.
Eelmisel aastal viis EAÕK läbi hanke katusetööde teostamiseks, mille käigus osutus nelja hinnapakkuja hulgast parimaks Pärnu Katuseabi OÜ. Mullu sügisel esitas EAÕK pühakodade programmi rahastamiste programmile taotluse. Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie käesoleva aasta jaanuari käskkirjaga eraldati “Pühakodade säilitamine ja areng” 2017. aasta eelarvest Sindi kiriku katuse ja kellatorni taastamiseks 67 928 eurot.
EAÕK tegi pöördumise ka Sindi linnavalitusele, et taotleda linnaeelarveliste vahendite kasutamist. Tänavu 4. mail toimunud linnavalitsuse istungil eraldati kiriku katuste uuendamiseks 9 000 eurot, millega kaasrahastatakse riigieelarvelist pühakodade programmi.
[pullquote]Vähim teostusaeg jaotub tõenäoliselt kolmele aastale.[/pullquote]Kantsleri sõnul tuleb kindlasti tööd teostada etapiviisiliselt. Vähim teostusaeg jaotub tõenäoliselt kolmele aastale. Esimese etapina remonditakse kellatorn. Sindi linnapea Rein Ariko ütles, et EAÕK-i palvel peaks kohalik omavalitsus järgmiseks aastaks eraldama veel 10 000 ja 2019. aastal 11 000 eurot. Selliselt toetaks kohalik võim linnapargis asuvat ja avalikus kasutuses olevat ajaloolist kristliku arhitektuuri- ja kultuuripärandi säilitamist 30 000 euroga, mis moodustab tööde 390 000 euro suurusest kogumaksumusest 7,7 protsenti, koos käibemaksuga teeb see 390 875 eurot.
Kirik ehitati aastatel 1897–1899. Sadakond aastat hiljem, 1998. aasta kevadel tunnistati sakraalehitus ajastu piirkonna erandliku näitena riiklikuks kultuurimälestiseks ja võeti sellena arvele sama aasta 11. augustil.
Eesti etnoloog ja usundiajaloolane Jaanus Plaat kirjutab, et esinduslik kirik ehitati Moskva kaupmehe R. Schöni ja Sindi kalevivabriku kulul kellatorni ja kaheksatahulise sibulkiivri haritorniga punastest tellistest, seest krohvituna. Kirikul on rikkalik välisdekoor. Kolmeosalise (eeskoda, nelitis ja apsiid) kiriku kujundamisel on erinevalt teistest Pärnumaa õigeusu kirikutest kasutatud nn vene baroki elemente. Kogudus likvideeriti tolleaegse võimu poolt 1962. aastal ja pühakoda kasutati Pärnu Endla teatri rekvisiitide laona. „Kirik hakkas lagunema ja pühakoja brokaatidest õmmeldi lavakostüüme,“ kirjutab Plaat. Kaheksakümnendatel oli säilinud veel neli torni, sh nelitisel. Katusekonstruktsiooni uuendati osaliselt üheksakümnenda algul, kusjuures likvideeriti nelitise kohalt kuppel ja asendati sirge katusekattega. Säilis apsiidil asetsev väike telkkiivriga torn.
Urmas Saard
Samal teemal:
Sindi kiriku taastamisega võib alustada
