Tutvudes Külauudistes avaldatud Sindi gümnaasiumi põhikooliastme õpilaste kirjatöödega, mis kõnelevad Eesti Vabariigi 99. aastapäevast ja nende kooli 180. sünnipäevast, kogesin minagi head teadasaamist, et lastes on säilinud kodumaa armastus ja soov jääda oma riigile truiks, eriti nüüd, kui paljud lahkunud kodumaalt.
Kohe esimesena kõnetas mind 7.a klassis õppiva Karmel Johansoni tekst, millest tooksin esile laulukaare alla kogunemise teema, sest see on väga eestlaslik ja armas. Ka Sindi gümnaasiumi, mis on Eesti Vabariigist vanem. Samuti on ta hoonet ja selle lähiümbrust kirjeldanud kenasti.
Oma koolist kirjutava 9. klassi õpilase Kristiina Anufrieva enim meeldinum seik on selles jutukeses Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keerupi hommikutervitus, mis ilmselt jääb kauaks laste südamesse kajama.
9. klassi õpilase Marion Tõldsepa jutukesest jääb kajama 24. veebruar, ehk vabariigi aastapäeval Sindi raekoja ette kogunevad õpilased, kes hoiavad lipurivistusel sinimustvalgeid kandelippe. See näitab austust riigi ja oma kooli vastu.
7.a klassi õpilane Martti Šorin on kenasti statistikat uurinud ja teab, et ligemale kolmandik õpilastest jätkavad haridusteed keskkoolis. Ilmselt on tegu ajaloohuvilise noormehega kes teab ka Tartu rahust. Eriti põnev oli lugeda sellest, et Sindi gümnaasiumi vanust sümboliseerib vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja pildigalerii kooli senistest direktoritest. Mõnusalt kõnekas ja hariv tekst.
[pullquote]Anette on suutnud lühikese jutukesega valmis kirjutada suure romaani, mis kõneleb inimese eksistentsist, tema arengust ning armastusest meie maa, riigi ja Sindi gümnaasiumi vastu.[/pullquote]7.a klassi õpilane Sirelin Kukk ütleb armsalt, et kui poleks meie maad, poleks ka meid. Kodumaa armastust õhkub iga tema poolt kirjutatud rea vahelt. Loodan selle armastuse püsimist ja soovin, et Sirelin jääks ka tulevikus sintlaseks.
8. klassi õpilane Gettlin Kell julgustab õpilasi tulema Sindi gümnaasiumisse õppima, sest uutesse õppuritesse suhtutakse sõbralikult. Ta kõneleb vabariigi aastapäeva auks korraldavatest sündmustest, rongkäigust, uhkusest lipu hoidimsel ja austusest esivanemate vastu.
Kõige rohkem kõnetas mind 8. klassi õpilase Anette Pattiku jutuke. Sellel tüdrukul on annet kirjutamiseks ja tema tekst on kohati poeetiline. Anette on suutnud lühikese jutukesega valmis kirjutada suure romaani, mis kõneleb inimese eksistentsist, tema arengust ning armastusest meie maa, riigi ja Sindi gümnaasiumi vastu. Täiuslik ja täiskasvanulik jutuke. Aitäh!
Margit Peterson
* Pärnakas Margit Peterson on kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Tema sulest on ilmunud luuleraamatud “Õitsvate pärnade alleel” (2011), “Avali aegadesse” (2012), “Veerekese pääl” (2013), “Külalood ehk vaaderpass” (2014), “Ööde Tütar” (2015); novellikogu “Virtuaalmees” (2015), romaanid “Segavereline” (2014), “Rist teel” (2015), lasteraamat „Petu“ (2016).
Samal teemal:
Marion Tõldsepp: varsti ongi see tähtis päev
Kristiina Anufrieva: iga laps teab seda madalat ja pehmet häält
Kõige olulisem murdepunkt mõlema ajaloos
Ligemale kolmandik jätkavad haridusteed keskkoolis
Mulle meeldib meie riik ja minu kool
