Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Kristiina Anufrieva, Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.
[pullquote]Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“[/pullquote]Sindi Gümnaasium saab juba peatselt 180 aastaseks. Kui nüüd mõtlema hakata, siis on siit majast läbi käinud tuhanded jalapaarid.
Siia tuleb 1. septembril palju väikeseid lapsi, kes lahkuvad siit aastate pärast täiskasvanutena. Poole oma elu algusaastatest veedame me koolis. Siit lahkume me targemana, kui siia sisenedes.
Sindi Gümnaasiumis elab fantastiline rahvas. Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“ Iga laps teab seda madalat ja pehmet häält, mis meid hommikuti tervitab.
Sindi koolis leidub väga andekaid inimesi. Me tegutseme kõik koos, ühiselt. Siin leidub näitlejaid, lauljaid, tantsijaid, esinejaid. Üks noor võib teha kuute erinevat asja ning ta ei virise ja jõuab igale poole.
Igal võistlusel, kus ma olen käinud, on alati vaja lähedaste inimeste toetust. Meie noored toetavad alati üksteist. Meile on ikka öeldud, et me oleme üks kool, kus tegutsetakse alati koos.
Ükskõik, mida teised inimesed Sindist ja Sindi Gümnaasiumist arvavad, ütlen mina praegu ja ka edaspidi, et minu esimesed tõsised eluaastad möödusid Sindi Gümnaasiumis. Sindi Gümnaasium jääb alati minu pereks! Sindi Gümnaasiumile jääb alati koht minu südames!
Palju õnne, armas kool! Sammu aga uhkelt edasi! Oskused ja teadmised annavad vabaduse!
Kristiina Anufrieva, 9. klass
Samal teemal:
Kõige olulisem murdepunkt mõlema ajaloos
Ligemale kolmandik jätkavad haridusteed keskkoolis
Mulle meeldib meie riik ja minu kool
