Mitmete koosolijate arvates oli kultuuriprogrammi üheks eredamaks etteasteks Sadala Külade Teatri esitatud pardoodiapõimik populaarsetest Eesti filmidest. Tuntumaid katkendeid esitati filmidest “Viimne reliikvia”, “Kevade”, “Noor Pensionär”, “Siin me oleme” ja “Nipernaadi”. Juhendaja Valdi Reinas oli lavastust ettevalmistades filme vaadanud ja valinud välja seigad kus kõlavatest numbritest saab kokku rehkendada Eesti iseseisvuse sünnipäeva aasta. Näiteks Kevadest mängiti Tootsi ja Kiire dialoogi, milles räägiti kuuest õunast. “Proovid kestsid ligi kaks nädalat, ” ütles Reinas. “Filmidest inspireeritud näitemängu valmistasime ette küll konkureetseks sündmuseks, kuid ehk tuleme sellega publiku ette veelgi,” arvas Sadala Külade Seltsi esimees Pille Tutt, kes ise kehastas “Viimase Reliikvia “abtissi ja “Siin me oleme” Kohviveskit.
Kristi Talistu juhatamisel esines Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla puhkpilliorkester, Mare Talve dirigeerimsel Torma valla segakoor “Sõbrahing”, kelle eestlaulmisel lauldi ka Eesti hümni ja Torma kapell. Rahvatantsud olid naisrühmalt Torma, Laiuse -Sadala noorte segarühmalt, mille juhendajateks vastavalt Julia Tross ja Virve Muser ja Valve Raide. Lustakat puhkpillimuusikat nii kuulamiseks kui tantsuks mängisid Peep Lõhmus ja tema sõpradest muusikamehed.
Torma vallajuhtide pidupäevakõnedes oli kesksteteks mõteteks austus paikkonna ajaloo-ja kultuuriloo vastu , sideme hoidmine möödaniku ja tänapäeva vahel, põlvkondade järjepidevuse tgaamine ja vaatamine tulevikku: Vallavolikogu esimees Ülvi Nool alustas filosoofilise aruteluga: “Mõnikord väidetakse, et maailm loodi ei millestki. Kogemus kinnitab et ei millestki sünnib reeglina miski. Enne seda kui keegi hakkab midagi teoks tegema, ehk teisisõnu looma, peab sündima mõte, hea kavatsus, ajumaterjal millegi üles ehitamiseks. Suuremad ettevõtmised algavad alati millestki mida silmad ei näe.”
Nool märkis, et tänased teod kujundavad juba ette järgmist päeva. “Meie kohus on muuta küpsed mõtted tegudeks, sest ainult nii hakkab aset leidma miski, mida me tavatseme nimetada kasvamiseks, arenemiseks, edasiliikumiseks 18. sajandi keskpaiku moodustas eesti talurahvas, seisuselt pärisorjad, pelgalt majandusliku kapitali, keda ülemkiht, suheldes omavahel kas saksa või prantsuse keeles, pidas nii madalaks, et eestlane vääris nende silmis hädavaevu inimese nimetust. Just sel ajal elas Tormas Lõuna-Saksamaalt Liivimaale rännanud kirikuõpetaja Johann Georg Eisen, kes kolmekümne aasta vältel õpetas Torma kihelkonna maarahvast lugema, analüüsis pärisorjusele ülesehitatud ühiskonna-korralduse puudujääke põhjalikumalt kui keegi teine tema kaasajal. Torma-Lohusuu toonase hingekarjase Johann Georg Eiseni sünnist möödub kolme aasta pärast 300 aastat. Kui mujal maailmas teatakse midagi Torma olemasolust, siis eeskätt tema kaudu. Eisen oli üks neist, kes valmistasid ette pinnast, millest 150 aastat hiljem kasvas üles Eesti Vabariik.
Tänapäevastest teemadest käsitles Ülvi Nool õppimise ja tööjõuturul konkureerimise temaatikat. “Meie hulgas on küllalt neid, kelle haridustee on mingil põhjusel katkenud. Kui looksime näiteks nende jaoks soodsamaid tingimusi gümnaasiumi, kutsekooli või kõrgkooli lõpetamiseks. On transpordiprobleemid, pereelu, töökoht ja palju muid takistusi.
Uute töökohtade loomine on meie endi kätes. Kasutagem projektide kirjutamise võimalust seni, kuni see veel olemas. Miks mitte korraldada rahvamajas kursusi kübaravalmistamise, vildikute tegemise, kokakunsti ja teistegi oskuste õppimiseks.”
Torma vallavanem Triin Pärsim märkis, et riigi kaitsmine pole mitte ainult mundrit kandavate meeste ja naiste asi vaid põhiseadusega igale kodanikule pandud kohustus. “Mitmed Torma valla mehed on astunud vabatahtlikuna Kaitseliitu. Siinsed naised panustavad pühendunult naiskodukaitse tegevusse. Noored Kotkad ja kodutütred on vabatahtlikest juhendajate eestvedamisel õppinud teadmisi ja oskusi, mis kujundavad nende väärtushinnangud, sealhulgas kaitsetahte.”
Kodupaiga ajaloo avastamisest ja lahtimõtestamisest tõi Triin Pärsim näiteid ka oma perest. Ta rääkis, kuidas väike poeg Torma kalmistul Vabadusõja monumendi vastu tõsist huvi tundis. “Seletasin talle, et ausamaas on vaprate sõjameeste mälestuseks,” ütles vallavanem.
Vallavanem Triin Pärsim ja volikogu esimees Ülvi Nool tunnustasid Iseseisvuspäeva koosviibimisel piirkonna tublimaid kodukaunistajaid erinevates kategooriates. “Pöörame tähelepanu haljastusele. Meil kasvavad kuused ja roosipõõsad. Tööd jätkub siin alatiseks. Tuleb niita ja hooned korras hoida,” rääkisid ühe autasu saanud majapidamise peremees ja perenaine Valdek ja Helju Kaselo.
Kortermajade arvestuses osutus parimaks kodukaunistajaks Torma alevikus asuvasse elamusse loodud korteriühistu “Reili”, mis saanud nime 1997 aastal, toona majas elava lapse järgi. Maja ette on ühiselt rajatud mänguväljak ja elamut valvab majavaim. Sadala kooli parimaks õpetajaks valitud Angela Saksing, Torma meeskonna korvpallutreener Ergo Paas ja mitmed teisedki oma valdkonna edukad tegijad pälvisid pidulikul sündmusel Torma valla aukirjad.
Jaan Lukas