Rahvakogu küsimused – mõtle kaasa
1. Rahva aus kaasatus ja laiem osalemine poliitikakujundamises valimistevahelisel ajal
• Igapäevase poliitikakujundamise avatus. Küsimus: «Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?»
• Rahvakogu jätkamine ühisloomekeskkonnana. Variandid: 1) jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi; 2) näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja riigikogule esitada.
• Rahvaalgatusena tulnud ettepanekute arutamine riigikogus. Küsimus: «Kas pooldad ideed kohustada riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku toetusallkirja?»
• Rahvahääletuse lihtsam kasutamine riigielu küsimuste otsustamisel. Küsimus: «Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda?
2. Erakondade rahastamise ausus ja kontrollitavus
• Riigieelarvelise toetuse sidumine valimistel saadud häälte arvuga. Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus erakondade riigieelarveline toetus on seotud valimistel saadud riigikogu kohtade arvuga; 2) muuta praegust süsteemi nii, et pool toetust jagatakse riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ning pool toetust kõigile valimistel kandideerinud erakondadele vastavalt saadud häälte arvule.
• Kes tohib erakonnale annetada? Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus erakonnale tohib annetada ainult üksikisik; 2) muuta praegust korda ja lubada erakondadele annetada ka juriidilistel isikutel, see tähendab äriühingutel ja mittetulundusühendustel.
• Karistused ebaseaduslike annetuste tegemise ja vastuvõtmise eest. Variandid: 1) säilitada praegune olukord, kus erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest ei ole kriminaalvastutust ette nähtud; 2) muuta õigusakte selliselt, et erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest nähakse ette kriminaalvastutus.
• Erakondade rahastamise kontrollorgani volituste suurendamine. Variandid: 1) jätkata praeguse süsteemiga, kus kontrollitakse tulude ja laekumiste seaduslikkust ning vaid valimiskampaania kulusid; 2) suurendada erakondade rahastamise järelevalve organi volitusi kontrollida riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioonide kogu majandustegevust.
3. Ühiskondliku ruumi politiseerituse vähendamine
• Riigikogu liikmete kuulumine riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Variandid: 1) jätkata praeguse süsteemiga, kus riigikogu liikmed võivad kuuluda nõukogudesse ja saada selle eest töötasu; 2) keelata riigikogu liikmetel nõukogudesse kuuluda; 3) lubada riigikogu liikmetel küll nõukogudesse kuuluda, aga mitte lubada selle eest töötasu saada.
• Riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus. Küsimus: kas pooldad ideed kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutus?
4. Erakondade aus ja elav konkurents
• Erakonna asutamiseks nõutava liikmete arvu vähendamine. Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus erakonna asutamiseks on vaja 1000 liiget; 2) lubada erakond asutada 200 liikmega, nagu enne 1995. aastat; 3) lubada erakond asutada kahe liikmega, nagu ülejäänud mittetulundusühingute puhul.
• Poliitilise reklaami mahu piiramine. Variandid: 1) jätta kehtima praegune reklaamipiirangute kord; 2) loobuda praegustest piirangutest poliitilisele välireklaamile; 3) kehtestada ülempiir poliitilise reklaami kulule; 4) kehtestada ülempiir poliitilise reklaami mahtudele (näiteks välireklaamide mõõdud ja kohad, tele- ja raadioreklaamide pikkus ja eetrisoleku ajad vms).
• Kautsjoninõuete vähendamine. Variandid: 1) jätta kautsjonisüsteem alles praegusel kujul; 2) vähendada kautsjoni suurust poole võrra; 3) võimaldada kautsjon asendada teatud hulga toetusallkirjade kogumisega.
• Valimiskünnise langetamine. Variandid: 1) jätkata praeguse, 5% valimiskünnisega; 2) langetada valimiskünnis 3%-le.
5. Valija hääle kaalukuse suurendamine valimistulemuste otsustamisel
• Kompensatsioonimandaadid riigikogu valimistel. Variandid: 1) jätkata kompensatsioonimandaatide jaotamist praegusel kujul; 2) jaotada kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud toetusest (kuna ringkonnad on eri suurusega, ei saa kandidaatide järjestamise aluseks olla häälte arv, vaid näiteks häälte suhe ringkonna lihtkvooti); 3) loobuda kompensatsioonimandaatidest ning jagada kõik riigikogu kohad ringkondades.
• Üksikkandidaatide riigikokku valituks osutumise tingimuste lihtsustamine. Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus üksikkandidaat peab koguma oma ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli; 2) võrdsustada üksikkandidaadi valituks osutumise tingimused erakonna nimekirja tingimustega ehk ta saab mandaadi, kui on kogunud vähemalt 75% lihtkvoodiks vajalikest häältest.
• Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus. Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus kandidaadil ei ole kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata; 2) kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus tööle asuda, millest võib loobuda vaid teatud erandlikel juhtudel.
• Presidendi otsevalimine. Variandid: 1) jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib riigikogu või valimiskogu; 2) muuta põhiseadust ja valida president üldvalimistel.