Arsti nõuanne
Dr Anneli-Raave Sepp, SYNLABi laboriarst. Foto erakogust
Südame-veresoonkonna haigused on Eestis jätkuvalt üks peamisi surmapõhjuseid nii naiste kui meeste puhul, kuid paljud inimesed ei teadvusta, kui suurt rolli mängib selles kolesteroolitase. Kõrgenenud kolesterool ei pruugi anda ühtegi sümptomit, kuid võib kahjustada veresooni aastaid märkamatult. SYNLABi statistika näitab, et probleem puudutab üha enam ka naisi – sealhulgas sageli neid, kes peavad end terveks ja heas vormis olevaks.
SYNLAB Eesti meditsiinilabori statistika näitab, et eelmisel aastal olid 58% kõikidest naistel tehtud kolesterooli analüüside tulemustest üle normväärtuse. 2022. aastal oli sama näitaja 63%. “On väga tervitatav, et tänu teavitustööle on see näitaja aastatega pisut vähenenud, kuid siiski on see number märkimisväärne ja näitab, et kõrgenenud kolesteroolitase on naiste seas endiselt väga laialt levinud probleem,” ütles SYNLABi laboriarst dr Anneli-Raave Sepp.
Tema sõnul pole sageli naised sellest ise teadlikud, sest kolesterooli tõus ei anna tavaliselt mingeid sümptomeid: “Just seetõttu on oluline oma näitajaid aeg-ajalt kontrollida ning miks mitte märtsis – ehk naistekuul – oma tervist kontrollida.”
Kolesteroolide kõrgenenud sisaldus on üheks peamiseks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks. See ei pruugi anda ühtegi sümptomit, vaid kahjustab südame-veresoonkonda vaikselt ja salakavalalt. Üldkolesterooli kõrval on kindlasti oluline veeniverest määrata ka LDL-kolesterooli ehk n-ö “halba” kolesterooli ning HDL- ehk “head” kolesterooli. Arsti sõnul ei anna kõrge LDL- ehk „halva” kolesterooli tase ühtegi ettehoiatavat sümptomit ning just sel põhjusel nimetatakse seda vaikseks tapjaks – kõrge LDL-kolesteroolitaseme esimene sümptom on tihtilugu infarkt või insult.
“Suurenenud LDL-kolesterooli sisaldus on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid. Kõrges kontsentratsioonis tekitab just LDL-kolesterool ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise ning on seega südameinfarkti ja ajuinsuldi tekke riskifaktor,” selgitas dr Raave-Sepp.
Levinud on müüt, et kõrge kolesteroolitase kimbutab peamiselt ülekaalulisi keskealisi mehi. Arsti sõnul see tegelikult nii ei ole. “Kõrge kolesteroolitase võib, kuid ei pruugi kaasneda kõrgema kehakaaluga. SYNLABi statistika näitab, et naistel on kõrge kolesteroolitase isegi kõrgem kui meestel,” lausus dr Raave-Sepp. Näiteks eelmisel aastal oli LDL-kolesterooli näit üle normi samuti 58% naistest. 46–65-aastaste vanusegrupis oli kolesterool üle normi koguni 71% naistest.
Naistel on kolesteroolitaseme tõus sageli seotud hormonaalsete muutustega
“See on suuresti seotud hormonaalsete muutustega. Premenopausi ja menopausi ajal tõuseb paljudel naistel kolesteroolitase peamiselt just hormonaalsete muutuste tõttu. Olulist rolli mängib östrogeen, mis aitab enne menopausi hoida lipiidide ainevahetust soodsamas tasakaalus – see toetab nn “hea” HDL-kolesterooli taset ning aitab hoida “halva” LDL-kolesterooli madalamana,” lausus dr Raave Sepp.
Ta selgitas, et kui östrogeeni tase perimenopausi ja menopausi ajal langeb, muutub rasvade ainevahetus: LDL-kolesterool kipub tõusma, HDL võib väheneda ning rasvade ladestumine organismis suureneb. Samal ajal aeglustub sageli ka ainevahetus ja muutub rasvkoe jaotus, mis võib samuti kolesteroolitaset mõjutada. Nende tegurite koosmõjul suureneb menopausi üleminekuperioodil naiste risk südame-veresoonkonna haiguste tekkeks.
Dr Raave-Sepp lisas, et kuna naised elavad meestest keskmiselt kauem, on vanemaealiste seas rohkem naisi, kellel kolesteroolitase on normist väljas. Samuti ei pruugi naised tajuda oma südamehaiguste riski sama selgelt kui mehed, mistõttu võib tervisekäitumine ja regulaarne kontrollimine jääda tagaplaanile.
Kolesteroolitase on üle normi ka noortel naistel
Samas ei puuduta probleem ainult keskealisi või vanemaid naisi. Palju on räägitud ka Eesti noorte tervisekäitumisest, kehvast toitumisest ja vähesest liikumisest. “Seetõttu pole ka üllatav, et kolesteroolitase on üle normi ka noortel: näiteks 28 protsendil 19–25aastastest naistest,” nentis dr Raave-Sepp.
Ta lausus, et kuigi südamehaigustel on ka teatav pärilik foon on tänapäeval võimalus püsida terve suurem kui meie esivanematel. “Kolesteroolitaset saab paljuski mõjutada elustiiliga: tervisliku toitumisega, piisava kehalise koormusega ning vajadusel kehakaalu langetamisega. Samuti on oluline piisav puhkeaeg ning stressi õige maandamine. Loobuda tuleb suitsetamisest,” rõhutas SYNLABi laboriarst.
Kolesteroolisisalduse hetkeseisust saab ülevaate vereanalüüside abil. Analüüsi andmiseks tuleks pöörduda oma perearsti poole või otse meditsiinilaborisse. Dr Raave-Sepp soovitab kolesteroolitaset kontrollida iga paari aasta järel.
“Sageli avastatakse kõrge LDL-kolesterooli tase alles siis, kui inimesel esinevad südame-veresoonkonna haigustele viitavad sümptomid, näiteks valu rindkeres või jäsemete külmatundlikkus, või kui tal on juba olnud infarkt või insult. Selleks ajaks võivad arterid olla ateroskleroosi tõttu juba tõsiselt kahjustatud. Seepärast peaksid kõik inimesed olema teadlikud oma vere LDL-kolesterooli tasemest, eriti aga need, kelle pereliikmetel on kõrge LDL-kolesterool või nooremas eas alanud südameprobleemid,” pani dr Raave-Sepp kõigile südamele.
Ta soovitas hakata kolesteroolitaset kontrollima juba 20ndate eluaastate alguses, vajadusel ka varem. “Edasine kontrollimise intervall sõltub riskitegurite olemasolust. Kord aastas on kontrollimine oluline riskigruppi kuuluvatel inimestel, näiteks neil, kellel esinevad kaasnevad haigused nagu diabeet, kõrge vererõhk või südamehaigused, samuti ainevahetuse häirete, näiteks metaboolse sündroomi korral. Südame-veresoonkonna haigused on aga sageli ennetatavad – kas tervisliku eluviisi või õigeaegse raviga,” ütles arst lõpetuseks.
Allikas: Optimist Public