Jüri Trei Hestia Hotel Strand Jurmala saalis Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži väärikate ülikooli kuulajatele loengut pidamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Tänavu jaanuaris möödus Eesti ühe mõjuvõimsama poliitiku ja esimese välisministri Jaan Poska sünnist 160 aastat. Seetõttu pidas 18. veebruaril Jüri Trei pikema loengu Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži väärikate ülikooli kuulajatele.
Küsimus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži väärikate ülikooli kuulajalt. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Jüri Trei on olnud Välisministeeriumi protokolliosakonna referent, Eesti Vabariigi konsul Peterburis, Välisministeeriumi, pressi- ja infoosakonna nõunik. Ta on tegev paljudes kodanikeühendustes ja ühiskondlikes ülesannetes. Siin mõned näited: Eesti Lipu Seltsi asutajaliige ja esimees, Peterburi Jaani kiriku Fondi esimees, ajalehe Peterburi Teataja taasasutaja ja toimetaja, Jaan Poska mälestusfondi juhatuse liige jne. Teda köidavad sport, teater, muusika ja ajalugu. Ta on suurepärane seltskonna hing, kelle seltsis viibides ei hakka mitte kunagi igav. Trei hoogsaid esinemisi saadavad pidevalt humoorikad repliigid. Diplomaadi kogemusega mees ei varju poliitikule omaselt vähe ütleva ümmarguse jutu puntrasse. Ta räägib julgelt, kuidas asjad on, hoiab pidevalt teraviku kõige olulisemal.
Jüri Trei vastab Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži väärikate ülikooli kuulajate küsimustele.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Huvitav on kuulata Trei ajaloolisi ülevaateid ja oskust tõmmata paralleele mineviku ning oleviku vahel, mis mitmel juhul on oma olemuselt samaks jäänud, aga mõnel näitel ka muutunud. Kui Jaan Poskast sai Tallinna linnapea, siis võrreldes advokaadi palgaga langes tema sissetulek väga suurel määral. Aga Poska lähtus oma tegevuses missioonitundest mitte mammona hulgast. Tänapäeval kohtame Trei sõnul tihtipeale näiteid, kus poliitikute esmaseid muresid on uutele kohtadele asumisel endile palga numbri määramine… Trei ei nõustu osade ajaloolaste katsetega nummerdada Eesti riigi loojate panust mingisse tähtsuse järjestusse. Ta ütleb, et tol ajal tehti koostööd ja selle heas koostoimes sündisid imetlusväärselt suurrepärased asjad diplomaatias. Osava manöövriga lääne riikide ja Venemaa vahel mängiti Eestile kätte autonoomia ja juba vähem kui aasta hiljem kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Sõjalise edu ja oskusliku diplomaatiaga jõuti Tartu rahulepinguni.
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži väärikate ülikooli kuulajad Hestia Hotel Strand Jurmala saalis.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Jüri Trei palus tõsta käe inimestel, kes on lugenud raamatut „Otto Strandman. Elulugu ja elu lugu”? Otto Strandman oli kahtlematult Eesti riigimeeste hulgas üks läbi aegade parimaid visionääre, kes suutis päevapoliitikast oluliselt kaugemale ette vaadata. Mitmetel juhtudel saab Strandmani kohta öelda „esimene“ – ta oli Eesti Vabariigi esimene parlamentaarne peaminister (riigivanema mõttes), samuti esimene Riigikogu esimees, aga kurvastuseks ka riigivanematest-peaministritest esimene, kes pidi siit ilmast väljuma. See mees oli kahtlematult esmalt autonoomia ja hiljem Eesti omariikluse üks peamisi alustalasid.
Mari Suurväli, väärikate ülikooli projektijuht ja Jüri Trei Hestia Hotel Strand Jurmala saalis.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kuid muidugi ei vähenda Strandman Jaan Poska tähtsust. Ei saa unustada Eesti omariikluse alustalana Jaan Poskat. Jüri Trei peatus põgusalt ka Jaan Poska maja hävingust päästmisel. Trei tegi selleks meeleheitlikke pingutusi. Appi tuli teinegi Jüri, Jüri Ratas. Poska oli esimene eesti soost advokaat Tallinnas, kes möödunud sajandi alguses algatas eestlaste osalemise Tallinna volikogu valimistel. 1904. aastal päädis katse juba eestlaste võimulepääsemisega Tallinnas. Jaan Poska maja taastati 2008. aastal esindushoonena. Nüüdseks on väljapanekute pinda avardatud ja muuseum avatud uue ekspositsiooniga. Huvilisi oodatakse ekskursioonile.
Jaan Poska:
1866 ⟩ sünnib Laiuseväljal Laiuse vallas
1886 ⟩ lõpetab Riia vaimuliku seminari
1890 ⟩ lõpetab Tartu ülikooli, asub Tallinnas tööle advokaadina
1905 ⟩ valitakse Tallinna linnavolikogu juhatajaks
1913 ⟩ valitakse Tallinna linnapeaks
1917 ⟩ määratakse Eestimaa kubermangu komissariks
1918 ⟩ on Eesti Ajutise Valitsuse välisminister, peaministri asetäitja, kohtuminister
1919 ⟩ juhib Eesti välissaatkonna tegevust
1920 ⟩ viib lõpulerahukõnelused Nõukogude Venemaaga, allkirjastab Tartu rahulepingu
Jaan Poska ja Tartu rahu. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Samal teemal:
