Arvamus
Riigikogu hoone. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kodanikuliikumine „Eesti kool on eesti keele kodu“ seisab eesti koolide maailmatasemel eestikeelse hariduse kvaliteedi eest. Meiega on liitunud tuhandeid inimesi ja iga päev toob liitujaid juurde. Soovime tasakaalustatud avaliku debati, teavituse ja selgituse kaudu rääkida eesti laste ja lapsevanemate õigustest.
Muljeid Riigikogu kultuurikomisjoni istungilt
Kõigil eesti lastel on õigus saada võimetele vastav parim haridus, ei ole olemas ühtegi põhjendust hariduse taseme halvendamiseks.
Liikumise esindajad käisid 10. detsembril 2024 Eesti Vabariigi riigikogu kultuurikomisjonis oma murede ja ettepanekutega, kuna Tallinnas ja Virumaal on venestamine eesti koolides saavutanud talumatu taseme.
Suur tänu kultuurikomisjoni liikmed Heljo Pikhof, Liina Kersna, Margit Sutrop, Helle-Moonika Helme, Vadim Belobrovtsev, Tanel Tein, Tõnis Lukas, Kadri Tali, Signe Kivi, et te andiste meile võimaluse oma muredest seadusandjatele otse rääkida. Delegatsioonis olid meie liikumise tulehoidja ja lapsevanem Triin Teramäe, lasteaia Sajajalgne direktor Eeva Holm, 37 aastase staažiga Loo kooli õpetaja Erika Grossmann, 5 aastase staažiga õpetaja, eesti keele ja kirjanduse MA eriala ekstern Maarja Vinkel, Lasnamäelt Laagna gümnaasiumi lapsevanem Kati Busch, Mustamäe Gümnaasiumi kakskeelse lapse lapsevanem Carmen Ojar, pedagoogika teadusmagister Marika Laurik.
Viisime kultuurikomisjoni ette meie liikmete mure, et Tallinna ja Ida-Virumaa eestikeelsetes lasteaedades on eesti rahvusidentiteedi ja keele omandamine raskendatud või võimatu ja koolides on kvaliteetse eestikeelse õppe läbiviimine eesti emakeelega lastele võimatu, sest eestikeelsetesse koolidesse suunatakse ebaproportsionaalselt palju eesti keele oskuseta vene ja ukraina lapsi. Umbkeelseid venelasi ja ukrainlasi suunatakse eesti koolide suvalistesse klassidesse suvalisel ajal, kus nad lihtsalt istuvad või rikuvad korda ja sõltuvalt sellest kas õpetaja oskab vene keelt või mitte, on kaks varianti – esimene variant on see, et pool tundi viiakse läbi eesti keeles ja pool aega tõlgitakse seda vene keelde ja teine variant on, et umbkeelsed üldse tunnis ei õpi ja neile teeb pärast tunde mõni vene keelt oskav õpetaja lisatunnid.
vaikimisi kehtestatud kaks riigikeelt
Eesti õpetajatele on pandud kohustus osata vene keelt ja õpetada ka vene keeles, kuigi seda pole üheski seaduses kirja pandud. Eestis on vaikimisi kehtestatud kaks riigikeelt, see olukord ei vasta põhiseadusele ja kahjustab riigikeele positsiooni.
Eestikeelsele õppele ülemineku ja hariduse kvaliteedi tõstmise ülla sildi all toimub hoopis eesti keele vaesestamine, kuigi keeleseaduse ei luba vähemusrahvaste kaitsmise käigus kahjustada eesti keelt.
Õpetamine lihtsustatud eesti keeles koos eesti – ja venekeelsetele õpilastele, võtab eesti emakeelega lastelt võimaluse kandideerida järgmisele õppetasemele ja on ideoloogiline vägivald, millega võetakse rahvusidentiteet nii eestlastelt kui venelastelt.
Alushariduse seaduses ei esine mitte kordagi sõna emakeel, eestikeelsele õppele ülemineku seaduses ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kaitsemehhanismid ainult muukeelsetele õpilastele aga pole mitte ühtegi eesti laste identiteedi, keele ega kultuuri kaitsemeedet.
Eestlased ei ole Eestis kogukond, eestlased on põlisrahvas
Eesti valitsus ja riigikogu on hakanud kehtestama uut arusaama eesti keelest ja rahvusriigist, meile öeldakse, et Eesti pole enam rahvusriik, vaid kodanike-riik ja on hakatud looma uut eestlastele ja venelastele ühtset riigi-identiteeti. Haridusminister Kallas väidab, et eesti keele positsioon peab muutuma nii, et see pole enam mitte „ühe konkreetse kogukonna privilegeeritud keel“, vaid eesti keel on poliitilises ruumis ühine suhtluskeel. See väide pole põhiseadusega kooskõlas. Eestlased ei ole Eestis kogukond, eestlased on põlisrahvas ja eesti keel ei tohi muutuda lihtsalt muulastega suhtlemise keeleks, see on eestlaste identiteedi osa, mis on põhiseadusliku kaitse all.
Meie ettepanekud kultuurikomisjonis olid vajalikud, et peatada eesti lasteaedade ja koolide muutumine muulaste keeltekoolideks ja eestikeelse keelekeskkonna muutumine venekeelseks ning peatada eesti laste hariduse kvaliteedi langus. Kodanikuliikumine „Eesti kool on eesti keele kodu“ tegi eesti keele kaitseks kolm ettepanekut:
1. Eesti kooli astumiseks on vajalik sooritada keeletest, et ebapiisava keeleoskusega ja täiesti keeleoskamatud ei saaks eesti klasside õppetaset alla tuua ja kulutada aineõpetajate aega keele õpetamisele, mis ei ole aineõpetajate töö ja milleks aineõpetajal pole kohustust. Eesti keele õpetamine võõrkeelena toimub hoopis teistsuguse metoodikaga kui emakeele õpetamine.
2. Kehtestada eesti koolides 10% muukeelsete õpilaste osakaalu piirmäär – see on päriselus tõestatud osakaal, mida saab integreerida, samuti tagab see eesti lastele nende õiguse eestikeelsele keele- ja kultuurikeskkonnale ja parimale võimalikule haridusekvaliteedile, mis on iga eesti lapse kui eesti kultuurikandja õigus.
3. Kooli hoolekogul on õigus kehtestada eesti kooli territooriumil, kus on eesti emakeelega õpilased, suhtluskeeleks riigikeele. Nii nagu Brüsselis valloonide ja flaamide koolides. Omavaheline suhtlemise keel peab eesti koolis olema eesti keel, kuna eesti koolides õpivad eesti lapsed, kellel on õigus eestikeelsele keelekeskkonnale eesti koolis, mis on eesti keele kodu. Üleminekukoolides ja keelekümbluskoolides otsustavad kooli juhtkond ja vanematekogu, millises keeles räägitakse vahetundides. Üleminekukoolid ja keelekümbluskoolid on need koolid, kus muulased saavad viibida oma emakeelses keelekeskkonnas, kui kooli juhtkond nii otsustab.
Eesti lapsed ei pea olema lõimumispoliitika katsejänesed ega keelekümbluse praktikum, neil on põhiseaduslik õigus kasvada ja õppida vabas Eestis eestikeelses keele- ja kultuurikeskkonnas.
Kahjuks ei langenud meie argumendid viljakale pinnale. Pärast meie esitlust võttis sõna komisjoni liige Margit Sutrop, kelle jutu lühike kokkuvõte on, et eesti õpetajad on ebakompetentsed ja peavad kursustele minema.
Margit Sutrop, kes toob alati igal pool ühe ja sama näite, kuidas tema nägi Saksamaal, et ühes klassis olid kaks sakslast ja ülejäänud türklased aga kõik rääkisid saksa keeles, väitis, et kui õpetaja ei saa sellistes klassides õpetamisega hakkama, kus on 10 venekeelset eesti keelt mitte oskavat ja 15 eestikeelset, siis see on õpetaja professionaalsuse küsimus ja õpetaja peaks minema täiendkoolitusele.
eesti keele oskuse nõuet eesti kooli õppima asumisel pole
Võrdlus Saksamaaga on kohatu. Saksamaa on suur riik, suurrahva mentaliteediga, aga Eesti on väikeriik, kes peab suutma toime tulla ühe suure keelerühmaga, kelle identiteedi hoidja ja toitja on meie kõrval 140 miljoni inimesega riik. Saksamaal on umbes 85 miljonist inimesest 15% mittesakslased ja neist omakorda 36% EL kodanikud. Mujal riikides on kooli mineku eelduseks keeleoskus. Haridusameti andmetel on Tallinnas koos Ukrainast saabunutega eesti- ja venekeelseid õpilasi juba pea pooleks. Ida-Virumaal on eestlasi alla 20%, eesti keele oskuse nõuet eesti kooli õppima asumisel pole, aga Margit Sutrop ütleb, et see on õpetajate kompetentsi küsimus, et nad hakkama ei saa. Ei ole võimalik 50% või 80% keeleoskamatuid ühe väikerahva hulka integreerida.
37 aastase staažiga õpetaja Erika Grossmann küsis pärast Margit Sutropi sõnavõttu, kus ta õpetajaid ebaprofessionaalsuses süüdistas, et kas keegi komisjoni liikmetest on kunagi klassi ees seisnud ja tundi andnud. Käe tõstis ainult Tõnis Lukas, kes peale Tartu Ülikooli lõpetamist 1987–1989 oli kaks aastat Rõngu 8-klassilise Kooli õpetaja.
Keeletesti tegemine pole diskrimineerimine, see on õppimise eelduse selgitamine
Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov, kes järgmisena sõna võttis, väitis, et eesti koolis eesti keele oskuse nõudmine on põhiseaduse vastane ja põhjendas seda põhiseaduse §12-ga, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Keeletesti tegemine pole diskrimineerimine, see on õppimise eelduse selgitamine. Meie poliitikute silmis tähendavad võrdsed õigused seda, et kõik oleksid võrdelt kehva haridusega.
Haridusministeeriumi ametniku väide moonutab tõde. Põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed, mis tähendab hoopis seda, et kõikidele inimestele kehtivad seadused ühtemoodi, mitte seda, et kooli sisseastumisel ei või teha testi.
Haridus- ja Teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk väitis, et eesti koolis eestikeelse suhtluse kehtestamine kooli sisekorra eeskirjadega on põhiseaduse vastane.
Keeleseadus kaitseb eesti keelt
See on põhiseaduse vastane väide. Keeleseadus kaitseb eesti keelt. Eestis on eestikeelsed koolid, keelekümbluskoolid ja üleminekukoolid, igal perel peab olema võimalik valida perele sobiv kool. Üleminekukoolis saavad lapsevanemad ja kooli juhtkond otsustada oma koolis kehtiva korra üle aga kui muu emakeelega lapse vanem teeb teadliku valiku ja laps läheb eesti kooli, mis on eesti keele kodu, siis on ta teadlik, et selles koolis toimub kogu suhtlus eesti keeles.
Kui klassis on erineva keeletasemega ja erineva kultuuritaustaga õpilased, siis ei ole võimalik õppida nii, et eesti lapsed saaksid oma võimetele vastava parima hariduse emakeeles ja muukeelsed õpivad eesti keelt ja kirjandust võõrkeelena. Kuidas on võimalik eesti emakeelega lapsel sellises klassis omandada oma emakeel kõrgtasemel, teha riiklik kooli lõpueksam teiste eesti lastega võrdväärselt ja konkureerida edasi õppimisel kui ta õpib lihtsustatud õppekava aluselt eesti keelt võõrkeelena?
Eesti keele kasutamine eesti koolis on elementaarne lugupidamine Eesti riigi, eesti keele ja teiste õpilaste vastu, kes vene keelt ei valda. See, et suhtlus kooli territooriumil käib kohalikus keeles on nii kogu tsiviliseeritud maailmas ja Eesti ei ole enam ENSV-s, et siin peaks endiselt vohama suhtluskeelena vene keel. Kahjuks propageerib HTM lugupidamatust eesti keele vastu. Samuti propageerib eesti keele mitte kasutamine vahetunnis segregatsiooni, vene ja eestikeelsete kampade teket ja rahvastevahelist vaenu, sest eesti õpilased ei mõista vene keelt ja ei peagi mõistma. Rahvusvahelistes projektides on nõue, et räägitakse vaid seda keelt, kui seda tuldi õppima, sama kehtib eesti koolides, suhtlus käib kõikidel eesti keeles.
erineva emakeelega laste ja lastevanemate vahel on konfliktid
Hariduse nivoo tõmmatakse alla, eesti laste säravad tipud nülitakse maha, keeleoskamatute väike kasu ei kaalu üles eesti laste hariduse kvaliteedi suurt kadu. Kõrge õpitulemusega õpilastest saavad sotsiaalselt kohanenud, kujutlusvõimelised, enesekindlad, elurõõmsad ja vastutustundlikud inimesed, praeguse eksperimendi tulemusel kasvavad madala õpitulemusega õpilastest sotsiaalselt vaenulikud, kujutlusvõimeta, ängis, ebakindlad ja hoolimatud inimesed. Juba on juhtunud, et erineva emakeelega laste ja lastevanemate vahel on konfliktid.
“Eesti kool on eesti keele kodu” esindaja pedagoogika teadusmagister Marika Laurik tõi välja, et sel sügisel avaldati Soomes ulatusliku uuringu tulemused, millest selgus, et suurem osa immigrandi taustaga lastest ei saavuta koolis kunagi ühiskonnaelus osalemiseks vajalikku keele- ja teadmiste taset. Erandina on see võimalik rühmades, kus teise emakeelega õpilasi on alla 10%. Kui immigrandi taustaga õpilasi on üle 20%, siis kannatavad kõik õpilased.
Küsimusele, kas eestikeelsele õppele ülemineku eelnõu koostamisel on tehtud mingeid analüüse või uuringuid, hakkas komisjoni esimees ette lugema lõiku mingist uuringust ja kui kakskeelse lapse vanem Carmen Ojar küsis, et kui suur seal integreeritavate osakaal, vastas kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof, et seda ma ei oska öelda, see on nii pikk uuring, ma pole jõudnud seda läbi lugeda, seejärel vaatas koosoleku ruumis abi otsiva pilguga ringi ja tuli välja, et ükski komisjoni liige polnud seda uuringut lugenud, kuigi alushariduse seaduse lõpphääletus oli järgmisel päeval.
Eesti-vene segakoolide eksperiment tuleb lõpetada
Juba on eesti lapsi hakatud eesti-vene segakoolidest ära võtma, kellel on võimalik, paneb lapse tasulisse kooli ja üha enam kuuleme õpetajatelt, et nad ei soovi Eesti Vabariigis eesti koolis õpetada vene keeles ja kaaluvad õpetajaametist lahkumist. Selle tagajärjel asenduvad meie professionaalsed kvalifikatsiooniga eesti õpetajad muukeelsete õpetajakutseta õpetajatega ja probleem läheb aina hullemaks.
Eesti riigis ei tule eesti keele kehtestamisega alustada mitte kõige tillematest ja kõige nõrgematest, alles oma eluteed alustavatest lastest, seda tuleb alustada riigi- ja omavalitsuse asutustest, ametnikest.
Esimesena võiksid eesti keelele üleminekul eeskuju näidata Eesti Vabariigi riigikogu, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Vabariigi valitsus, kes võiksid oma ametlikud veebilehed teha riigikeelseteks ja lõpetada võõrkeeltesse dubleerimise, et muukeelsetel oleks motivatsioon ja vajadus osata eesti keelt.
Eesti-vene segakoolide eksperiment tuleb lõpetada, eestikeelsele õppele ülemineku, alushariduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse lisada meetmed eesti laste identiteedi, keele ja kultuuri kaitseks.
Kodanikuliikumine „Eesti kool on eesti keele kodu“
Eestisse tagasipöördunud lapsevanem Triin Teramäe
Lasteaia Sajajalgne direktor Eeva Holm
Loo kooli õpetaja Erika Grossmann
Viieaastase staažiga õpetaja, eesti keele ja kirjanduse MA eriala ekstern Maarja Vinkel
Lasnamäelt Laagna gümnaasiumi lapsevanem Kati Busch
Mustamäe Gümnaasiumi kakskeelse lapse lapsevanem Carmen Ojar
Pedagoogika teadusmagister Marika Laurik
Samal teemal:
Postimehes: ÜHISPÖÖRDUMINE ⟩ EESTI LAPSED EI PEA OLEMA LÕIMUMISPOLIITIKA KATSEJÄNESED
